Õhkkond Läti seimis on kohati muutunud nii mürgiseks, et osa poliitikuid omavahel ei suhtlegi. Paljud küsivad, kas Lätil on juba sisuliselt vähemusvalitsus, ilma Roheliste ja Talurahva Liiduta, kes hääletas koos opositsiooniga Istanbuli konventsioonist lahkumise poolt.

Hoopis märgilisem on aga see, et kõige suuremad rahvuslased on ühes paadis parlamendi kõige venemeelsematega. Kes võinuks arvata, et Rahvuslaste Ühendus ja Aleksejs Roslikovsi loodud Stabiilsusele! leiavad hääletamiseks üksmeele.

"Näeme parlamendis, kuidas Rahvuslaste Ühendus ja Ainars Šlesers neis küsimustes oma tegevust koordineerivad. Et ka Julija Stepanenko lööb seal kaasa, pole enam kellelegi eriline üllatus," ütles Läti seimi Progressiivide fraktsiooni esimees Andris Šuvajevs.

Praegust valitsust tundub veel koos hoidvat eelarve. Mõne päeva pärast jõuavad sellega seotud seadusemuudatused esimesele lugemisele. Kõik koalitsiooni osapooled on seni kinnitanud, et rekordilisi kaitsekulusid toov eelarve tuleb vastu võtta. Ka valitsuses jõuti seda heaks kiites üksmeelele.

Samas pole võimuliidu partnerite omavaheline õhkkond enam kaugeltki see, mis oli. Peaminister Evika Silina on lubanud, et Uus Ühtsus otsustab peagi, kuidas jätkata.

"Inimõigused on kui vundament. Nende üle ei peaks üks Euroopa riik 2025. aastal nii teravalt väitlema. Jah, olen koalitsioonipartnerite üle pettunud. Nad ei pidanud oma lubadusi ei minu, koalitsiooni ega ühiskonna ees. Ja pettumus on tekkinud ka rahvusvahelises suhtluses. Nad peavad selle eest vastutama," lausus Silina.

Istanbuli konventsioon pani rohkem kui mõni teine teema Läti poliitikuid rääkima ideoloogiast ja poolte valimisest.

"Kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, pidid kõik valima poole, keda toetada. Praegu on meie ühiskonnas tekkinud sarnane olukord. Ka kõik seimis esindatud poliitilised jõud peavad valima poole," ütles Läti seimi liige Antonina Nenaševa (Progressiivid).

Mõne päevaga on üle 46 000 inimese andnud oma hääle, et president ei kuulutaks Istanbuli konventsioonist lahkumist välja, vaid saadaks selle teema parlamenti tagasi. Saadikutel on võimalik taotleda presidendilt otsuse väljakuulutamise edasilükkamist kaheks kuuks, võimalik on ka referendum.

President Edgars Rinkevics on öelnud, et hindab eelkõige riiklikke ja õiguslikke aspekte, jättes kõrvale ideoloogia ja poliitilised vaated.