Heremi sõnul on ta raportiga küll tutvunud, kuid raporti koostajatest pole keegi raportit koostades tema käest midagi küsinud. Küsimusele, kas taoline raport on vajalik, vastas Herem eitavalt.

"Minu hinnangul sellist analüüsi vaja ei ole," lausus ta Vikerraadio saates "Uudis+".

"Minu arvates on minu ja Terrase ning raporti autorite arusaamad riigikaitsest ja riigikaitse toimimisest, riigi toimimisest ja lahingupersonali valdkonnast väga erinevad. Kui nad kritiseerivad tehtud otsuseid, siis ei ole minu arvates neil sarnaseid arusaamasid ja sealt see konflikt peamiselt tuleb," lisas Herem.

Raporti koostajate sõnul on võetud kaitseväe juhatajalt juhtimist tagavad võtmefunktsioonid, nagu personalifunktsioon ja lahinguteenindustoetus ehk kritiseeritakse riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) loomist ja kaitseressursside ametile tegevusvaldkondade lisamist. Kriitikat saavad raportis selles eest kaitseväe endised juhatajad Riho Terras ja Martin Herem.

Heremi kohta märgitakse raportis muu hulgas, et ta ei saanud kaitseväe juhatajana aru kaitseväe personalifunktsiooni tähtsusest sõjaajal, mistõttu ta loovutas selle kaitseressursside ametile ning et nii Heremil kui ka tema eelkäijal Terrasel vedas, et sõda ei alanud nende ametiajal, sest ilma nende funktsioonideta ei suuda sõjaaja kaitsevägi efektiivselt toimida.

Herem märkis, et raportis esitatud etteheited on üldsõnalised ning välja pole toodud isegi seda, milline otsustusõigus on ühes või teises valdkonnas kaitseväe juhatajalt ära võetud.

"Mina väidan, et otsustusõigust ei ole ära võetud, küll on aga mõned toimingud ja ülesanded pandud väljaspoolse kaitseväge /.../ Kaitseväelased peaksid keskenduma sõjalisele riigikaitsele. See on olnud pikk vaidlus, mingil põhjusel raporti koostanud inimesed ei ole soovinud kunagi neid detaile kuulata või endale selgeks teha," lausus Herem.

Herem selgitas, et kaitseressursside amet loodi eraldi selleks, et pataljoni või brigaadi ülem ei peaks tegelema elektripirnide ostmise, muruniitmise või muu sellisega, mis pole seotud lahingtegevusega või selle ettevalmistamisega. Samuti pole raporti koostajad tema sõnul endale selgeks teinud, et personaliküsimustes pole otsustusõigus kaitseväest välja liikunud.

Raportis esitatud väitele, et kaitsevaldkonna juhtimisahel on nende otsustega killustatud, vastas Herem, et tema hinnangul see nii ei ole.

"Aga palju asju reformides tuleb veel paremaks teha, aga seda on raske teha, kuid seda väljastpoolt pidevalt kritiseeritakse ja luuakse mingit intriigi," ütles ta.

Küsimusele, miks tema hinnangul pole raporti koostajad tema poole vastuste saamiseks pöördunud, vastas Herem, et tema on asjast aru saanud nii, et see raport polegi riiklik ülesanne, vaid inimeste isiklik initsiatiiv.

"Kes on oma sõnul tahtnud teha meie riigikaitset paremaks, võib-olla on seal taga mingid teised motivatsioonid. Minu nime on seal (raportis) mainitud 16 korda, ma olen (raportis) ainult negatiivsete otsustega silma paistnud ja olen muu hulgas välja vihastanud ka jumala enda," lausus Herem.

Raportit lugenud Heremi sõnul jäi talle silma lõik, kus kirjutati, et kaitseväe rahuaja kaplaniteenistuse kaotamine oli viga ning "see ei ole Jumalale meelepärane tegu". 

Herem lisas, et ta ei näinud, et raportis oleks kordagi mainitud mõne poliitiku nime, kuigi Eestis langetavad lõplikud otsused just poliitikud.

"Ma ei tea, kui palju see dokument ise on poliitiline," ütles ta.

Kriitika selle kohta, et endised kaitseväe või kaitseministeeriumi juhid on liikunud edasi kaitsetööstusesse, on Heremi sõnul nii kaua sisutu, kui taoline keeld pannakse konkreetselt kuhugi kirja.

"Kui seda tahetakse teha, siis peaks seda tegema, mitte sellest rääkima ja lööma risti konkreetseid isikuid. Praegu näidatakse mingeid inimesi, justkui nad oleksid seadust rikkunud või isegi midagi halvasti teinud ja ma ei pea seda kindlasti õigeks. Kui on vaja muuta regulatsioone, siis tuleb seda teha. Aga ma kuulen sellist juttu juba praktiliselt aasta aega ja ma ei tea, kas midagi ka muudetud on," lausus Herem.

Terras: olin kaitseinvesteeringute keskuse kui eraldi ameti loomisele vastu

Aastatel 2011 kuni 2018 kaitseväe juhataja olnud Riho Terras märkis kirjalikus kommentaaris, et raporti koostajate poolt on väga vastutustundetu spekuleerida teemal, mis oleks juhtunud, kui sõda oleks alanud siis, kui kaitseväe juhatajaks oli Terras või Herem.

"Kõik ametis olnud kaitseväe juhatajad, aga ka valitsuse ning riigikaitsekomisjoni liikmed on läbi oma ametiaegade töötanud selle nimel, et sõda ei jõuaks kunagi taas Eesti pinnale," ütles ta.

Raportis esitatud väitele, et Terras ei mõistnud kaitseväe lahinguteenindustoetuse funktsioonide tähtsust kaitseväe sõjaaja ülesannete täitmisel ning ta soostus riigi kaitseinvesteeringute keskuse kui eraldi ameti loomisega, vastas Terras, et ta oli sellele tegelikult vastu.

"See, et olin kaitseinvesteeringute keskuse kui eraldi ameti loomise vastu, on protokollitud. Ma ei olnud nõus riigihangete viimisega eraldi ameti alla, aga otsuse tegi kaitseminister," märkis Terras.

Väitele, et Terras ei keskendunud oma ametiajal kaitseväe juhatajana sõjalise võitlusvõime ega institutsionaalse tugevuse suurendamisele, vastas Terras, et kui ta võttis kaitseväe juhtimise 2011. aastal üle, oli kaitseväes üks üksus, mis oli relvastatud, varustatud, varudega tagatud ja välja õpetatud – see oli kaitseväe orkester. 

"Et järgmisi üksuseid relvastada, välja õpetada ning varustada ja varudega tagada, otsustasime keskenduda sellele, et teeme valmis ühe üksuse teise järel. Tuletan meelde, et toona oli kaitseväe ressurss võrreldes tänasega vägagi piiratud. See oli ühine kaitseministri ja kaitseväe otsus, et meil pole vaja paberarmeed, vaid päriselt valmis ja lahinguvalmis üksuseid. Me ei kustutanud mitte midagi ära, vaid hakkasime päriselt olemasolevate võimaluste raames üksusi valmis tegema," lausus Terras.

Terras lisas, et mitmed riigikaitsekomisjoni raporti koostajad olid juba toona otsuste tegemisse kaasatud, aga kriitikat nad ei esitanud.

Delfi avaldas esmaspäeval refereeringu riigikaitsekomisjoni neljapäeval avaldatavast raportist "Riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras", kus tuuakse välja probleemina, et kaitsevaldkonna juhtimisahel on killustatud ning et kaitseministeeriumis on püütud rahuaegset juhtimist kanda üle kriisi- ja sõjaaega.

Raporti valmimist juhtis riigikogu liige Meelis Kiili ((Reformierakond) ning töörühma kuulusid veel Leo Kunnas, Alar Laneman (Reformierakond), Neeme Väli (Isamaa), Peeter Tali (Eesti 200) ja Anti Poolamets (EKRE).