"Minu hinnangul on üsna tendentslikult käsitletud kaitseväe juhataja Martin Heremi ja tema eelkäija Riho Terrase tegevust. Ja kohati tundub, et seal osaliselt tegemist ka lähiajaloo ümberkirjutuse ja tühistamiskatse vahepeale asjaga – üritatakse ümber kirjutada asju, mis ei ole päris nii ja mis on ka üsna lihtsasti ümber lükatavad," rääkis Oidsalu esmaspäeval "Ringvaates".

Endise kaitseliidu ülema (2012–2019), erukindralmajor Meelis Kiili (Reformierakond) eestvedamisel valminud riigikaitseraportis heidetakse Terrasele ja Heremile ette, et nad nõustusid kaitseväe juhatajalt võtmefunktsioonide äravõtmisega, mis aga ei vabasta neid vastutusest võimaliku sõja tulemuste või tagajärgede eest, selgub esmaspäeval Delfis avaldatud ülevaatest. Raporti koostanud töörühma kuulusid veel Leo Kunnas, Alar Laneman (Reformierakond), Neeme Väli (Isamaa), Peeter Tali (Eesti 200) ja Anti Poolamets (EKRE).

"Ma poleks siiski pannud seda raportit juhtima inimest, kelle avalik opositsioonis olek ka kaitseväe teenistuse ajal selleaegse juhtkonnaga, sealhulgas ka Heremiga oli laialt teada. See oli liiga suur risk, et kunagi klattimata jäänud pinge levib üle raporti," viitas Oidsalu riigikaitseraporti koostamist juhtinud Kiilile. "Seal on mindud otsima kinnitust oma eelnevalt juba avaldatud seisukohtadele. Raporti koostajate tuumik – Väli, Kunnas Laneman, Kiili – on artiklites seda narratiivi, mis seal raportis on, juba pikalt edendanud. See on natukene kildkondlik ja mitte ka erakondade-ülene, sest ka näiteks osad soovitused, mis seal ka energiajulgeoleku teemal tehakse või siis demograafilise olukorra osas pigem kordavad seda EKRE kaitseväe-vastast narratiivi ja EKRE poliitilisi seisukohti," jätkas ta.

"Selle raporti üldine häda on see, et mõned head soovitused mattuvad – ütleme ausalt – valeinfo kampaania alla. Seesama tüli, mis meil oli paar aastat tagasi EKRE ja kaitseväe juhataja vahel, jätkub nüüd sisuliselt teisel platvormil," lisas Oidsalu veel hiljem.

Oidsalu hinnangul tuleks riigikaitsekomisjonil veel raportit redigeerida, kuna selles on lisaks ka mitmeid faktivigu ja tõendamata väiteid.

"Aruandes öeldakse, et tuleks süsteemse analüüsiga ja tõenduspõhiselt riigikaitsega tegelda, aga kui ma vaatasin neid soovitusi, mis sealt tulid, siis need ei olnud väga tõenduspõhised ja nad ei olnud kohati ka pädevate allikatega viidatud. Magistrikraadi selle eest ilmselt ei saaks ka sõjakoolis mitte," märkis ta. "Tulevikus võiks komisjonile selliste raportite juures olla ka analüütiline meeskond, mis ei koosneks ainult endistest ohvitseridest, kelle seisukohti me juba teame ja mis ei oleks nende avaldatud artiklite kogutud teosed täiendavate kommentaaridega, aga et seal oleks ka värsket pilku."

Oidsalu leidis, et raporti kallutatuse taga on ka riigikaitsekomisjoni juhtimisprobleemid: "Kaitsekomisjon ise ei ole täna väga kindlalt juhitud, me ei näe seda. Seal on ikkagi vana ERKE-ga seotud tuumik – Kunnas ja Laneman – ja nüüd ka Kiili, kes mõtleb üsna samamoodi, ehkki kuulub Reformierakonda. See on natuke isejuhtiv komisjon täna ja see paistab ka sellest raporti-asjast välja."

Oidsalu oli aastatel 2015–2021 kaitseministeeriumi asekantsler, sellest suurema osa oli tema juhtida kaitseplaneerimise valdkond.

Oidsalu intervjueeris Grete Lõbu.