"Mulle põhimõtteliselt ei meeldi, ma ei aktsepteeri eelmiste kaitseväe juhatajate ründamist või nende tegevuse kahtluse alla seadmist, sest otsustes on ikkagi vastutus alati poliitikutel," ütles Tali teisipäeval ERR-ile. "Kaitseväe juhataja on sõjaline nõuandja, aga vastutab minister ja valitsus ja riigikogu. Need otsused, otsuste tegemise tase on vastavalt vastutusaladele – mida teeb riigikogu, mida teeb valitsus ja mida teeb kaitseministeerium. Aga ma ei pea õigeks kaitseväe juhatajale sellises raportis hinnangu andmist, ma lihtsalt ei pea [seda] õigeks," rõhutas ta.

Samas keeldus Tali põhjalikumalt esmaspäeval meediasse lekkinud raporti kavandit kommenteerimast, rõhutades, et enne tuleb see riigikaitsekomisjonis kinnitada.

Tali ütles ka, et distantseerus raportist juba mitu nädalat tagasi, kuna tal ei olnud ajapuudusel – ta on riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees – võimalik sellesse panustada ning selle sisu mõjutada.

"Kuna mul muude tööülesannete tõttu ei olnud aega ja võimalust raporti tegemisse, kirjutamisse panustada, siis see oli üks põhjus ja seetõttu ei ole ma ka rahul tulemusega, mul on eriarvamused mingite peatükkide ja asjade suhtes," rääkis ta.

Väitega, et kui ta peab valeks kriitikat kaitseväe endiste juhatajate aadressil, siis seab see kogu raporti sisu kahtluse alla, Tali ei nõustunud: "No ei pane, ei pane. See on lihtsalt mingi osa sellest. Selle raporti sees on palju asju, mis ongi konstruktiivne kriitika ja mida saaks parandada, mis tegelikult on vajalik teha.

Küsimusele, mis need on, vastas ta: "Ma detailidesse ei läheks. Paraku on selle mustandi  kommenteerimine, mis ei ole ka viimane mustand, mis on ajakirjanikeni jõudnud, pigem muutunud kahetsusväärsel kombel kindralite sõnasajaks, mis kindlasti ei peaks olema eesmärk."

Tali hoidus ka põhjalikumalt kommenteerimast väljendi "kindralite sõnasõda" tõlgendust, et raporti puhul tegemist on eri koolkondade vastasseisuga.

"Inimestel ongi erinevad arusaamad, mis siis sellest. Ma ütlesin, mida ma arvan kaitseväe juhatajate kritiseerimise kohta. Ma tahaks ikka nii, et oleks hästi ja et see kriitika, isegi kui kriitika on, oleks alati konstruktiivne. Ja et ebakonstruktiivseks minna, siis kõige lihtsam on ju minna isiklikuks – siis on ju selge, et su sõnum kohale ei jõua," rääkis ta.

"Selles draftis on asjad, mida võiks ja saaks parandada. Aga mis see tulem on ja kuidas see kõik kõlama jääb, on iseküsimus. Praegu varjutab seda ikkagi sõnasõda," tõdes Tali. "See on väga emotsionaalne, jah. Võib-olla peaks olema lihtsalt – aga see on ka jälle raportööri ja koostaja [töö] – pragmaatilisem ja lakoonilisem."

Küsimusele nii palju vastuolusid tekitava raporti võimaluse kohta täita oma algset eesmärki, vastas Tali: "No ma ei saa väita, et ta ei täida. Seal on kaks asja: esiteks, et kas sellest draftist saab raport, millisel kujul ja teiseks – igal asjal on ju mõju. Otseselt või kaudselt kõikidel tegudel, sõnadel, piltidel ja tegemata jätmistel on ikka mõju."

Endise kaitseliidu ülema (2012-2019), erukindralmajor Meelis Kiili (Reformierakond) eestvedamisel valminud riigikaitseraportis heidetakse kaitseväe omaaegsetele juhatajatele Riho Terrasele (2011-2018) ja Martin Heremile (2018-2024) ette, et nad nõustusid kaitseväe juhatajalt võtmefunktsioonide äravõtmisega, mis aga ei vabasta neid vastutusest võimaliku sõja tulemuste või tagajärgede eest, selgub esmaspäeval Delfis avaldatud ülevaatest. Raporti koostanud töörühma kuulusid veel EKRE nimekirjas riigikokku valitud kolonelleitnant erus Leo Kunnas, erubrigaadikindral Alar Laneman (Reformierakond), Anti Poolamets (EKRE), erukindralmajor Neeme Väli (Isamaa), kes pole komisjoni liige ja reservkolonel Peeter Tali (Eesti 200), kes on ennast raportist distantseerinud.

Tali ütles, et ei oska hinnata, kas 12-liikmeline komisjon kinnitab üldse raporti selle praegusel kujul.