Pevkur riigikaitseraportist: nii isiklikuks ei peaks minema
Kaitseminister Hanno Pevkur märkis riigikogu riigikaitsekomisjonis koostatud raportit kommenteerides, et see on suuresti selle koostanud endiste kõrgete ohvitseride nägu ning peegeldab nende erimeelsusi kaitseväe tollaste juhtidega.
"See on üle 240 lehekülje sissevaadet nende inimeste vaatenurgast riigikaitsele, osad asjad on seal kindlasti sellised, mida võib kaaluda, mida võib vaadata. Aga seal on kindlasti ka selliseid asju, milles võib-olla ei peaks nii isiklikuks minema. Eriti kui need on endised kõrged kaitseväelased, kes olid selles süsteemis siis veel tööl, kui need otsused tehti, mida nad praegu kritiseerivad," ütles Pevkur "Aktuaalse kaamera" otsestuudios. "Eks ta on endiste kõrgete kaitseväelaste isiklik sissevaade viimasesse 15 aastasse," lisas ta.
Endise kaitseliidu ülema (2012-2019), erukindralmajor Meelis Kiili (Reformierakond) eestvedamisel valminud riigikaitseraportis heidetakse kaitseväe omaaegsetele juhatajatele Riho Terrasele (2011-2018) ja Martin Heremile (2018-2024) ette, et nad nõustusid kaitseväe juhatajalt võtmefunktsioonide äravõtmisega, mis aga ei vabasta neid vastutusest võimaliku sõja tulemuste või tagajärgede eest, selgub esmaspäeval Delfis avaldatud ülevaatest. Raporti koostanud töörühma kuulusid veel EKRE nimekirjas riigikokku valitud Leo Kunnas, Alar Laneman (Reformierakond), Neeme Väli (Isamaa), Anti Poolamets (EKRE) ja Peeter Tali (Eesti 200), kes hiljem ennast raportist taandas.
Küsimusele, kas ta on rääkinud oma erakonnakaaslase Kiiliga, vastas Pevkur: "Eks ikka oleme rääkinud, loomulikult meil on Meelisega kontakt olemas. Aga see, millest see raport kirjutab, on selle töörühma nägu, õigemini see raport on selle töörühma nägu, niipidi on vist õigem. Eks nad saavad seda ise pikemalt selgitada. Mina kindlasti sellistesse kindralite egotrippidesse ei lasku, minu asi on vaadata, et need otsused, mis me oleme teinud, saaksid jõustuda."
Pevkur rõhutas ka, et konstruktiivne kriitika Eesti kaitsevõime arendamise üle on omal kohal, aga mitte sõjahirmu õhutamine.
"Kindlasti mis omal kohal ei ole, on see, kui see viskab üles mingeid vihjeid, mis tekitavad uuesti sellist hirmu, et kas me oleme ikka kaitstud. Võin kinnitada: Eesti riik on kaitstud koos oma liitlastega, meil on kollektiivkaitse ja me oleme väga palju tugevdanud oma riigikaitset ja me oleme inimestele tänulikud selle eest. Sõjahirmu või hakkamasaamatuse õhutamine kindlasti praegusel ajal väga mõistlik ei ole," ütles kaitseminister.
Intervjueeris Priit Kuusk.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: "Aktuaalne kaamera"







