"Kinnitasime raporti teksti konsensuslikult. Selle tekst sai umbes kümme korda lühem ning koosneb kolmeleheküljelisest eessõnast, kahest ja poolest leheküljest soovitustest julgeolekupoliitika aluste dokumendi koostajatele ning umbes 20 leheküljest analüütilisest osast, mis on sisuliselt kokkuvõte vanast pikast tekstist," ütles komisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) pärast komisjoni istungit ERR-ile.

Soovitused ongi see mandaat, mille raportöör Meelis Kiili (Reformierakond) sai selle raporti koostamiseks, märkis komisjoni esimees. Kiili juhtimisel valminud raporti esialgne tekst oli 240 lehekülje pikkune ning mitmed selles väljendatud seisukohad pälvisid pärast raporti mustandi lekkimist laialdast kriitikat.

Kiili ütles "Aktuaalsele kaamerale", et varasemast pikast tekstist on välja võetud analüütiline osa ja sinna on jäänud järeldused, soovitused ja kokkuvõte ning tekstis ei ole enam ühtegi nime.  

Stoicescu väljendas heameelt, et neljapäeval tehti komisjonis otsus konsensusega. Tema sõnul on oluline, et riigikaitse valdkonnas valitseks konsensus.

Stoicescu rõhutas siiski, et riigikaitseraporti lühendatud tekst ei ole veel lõplik, kuna soovijatel on vastavalt seadusele õigus sellele lisada oma põhjendatud eriarvamus. Kui see nädala jooksul esitatakse, siis hiljemalt järgmise nädala reedel on raport lõplik ja selle saab avaldada. Tema teada kavatseb vähemalt kaks komisoni liiget oma eriarvamuse esitada.

Komisjoni esimees ütles ka, et raporti lühendamine oli tema tungiv soovitus ning see on kohane ka seetõttu, et raport oleks sisendiks julgeolekupoliitika aluste dokumendile, mis on märksa lühem dokument kui oleks olnud 240-leheküljeline raport.

Stoicescu ei soovinud veel avaldada, millised on täpselt raportis sisalduvad soovitused, kuid ütles, et need puudutavad kaitseplaneerimist, laiapindset riigikaitset ja mitmeid muid aspekte. "Aktuaalse kaameraga" rääkides tõi ta välja Eesti heidutuse ja kaitse ülesehitamise käigus omandatud kauglöögivõime, mis lubab vaenlase rünnaku korral anda kaugmaarelvadega lööke ka tema pinnal asuvate sihtmärkide pihta.

Samas rõhutas Stoicescu, et raportit ei tasu üle tähtsustada, kuna see ei ole ei seadus ega otsus, vaid soovituslik dokument täitevvõimule.

Komisjoni aseesimees Leo Kunnas "Aktuaalsele kaamerale", et soovitused mõjutavad lisaks julgeolekupoliitika alustele ka tsiviilkriisi ja riigikaitseseadust ning muid seadusi. Aga see ei ole siiski kellelegi kohustuslik, lisas ta.

Novembri alguses Delfi avaldatud riigikaitseraporti mustandis kritiseeriti muuhulgas kaitseväe endisi juhte Riho Terrast ja Martin Heremit ning kaitseväelt mitmete oluliste funktsioonide ära andmist teiste riigiasutustele.