Eesti ja Rootsi kokkuleppe järgi paigutatakse Tartu vanglasse 600 kinnipeetavat ja igaühe eest makstakse 8500 eurot kuus. Justiitsministri Liisa Pakosta sõnul on leping Eestile äärmiselt kasulik, sest see tähendab nii töökohti kui ka makse. Riske peab ta madalaks.

"Eesti ei võta tervet rida kinnipeetavaid. Me ei võta võrgustunud kinnipeetavaid. Me ei võta radikaliseerunud kinnipeetavaid. Me ei võta inimesi, kellel on terviseprobleemid, nii et seal on terve rida inimesi, keda me ei võta," lausus Pakosta.

Osa riigikogu liikmeid muretsevad aga võimalike hilisemate asüülitaotluste pärast. Pakosta kinnitusel on Rootsi turvaline riik, kuhu vange tagasi saata, mistõttu poleks ühelgi sellisel taotlusel väljavaadet. Kultuuriliste ja keeleliste erinevustega hakkama saamiseks koolitatakse sisekaitseakadeemias välja 250 uut vanglateenistujat, pakutakse ka täiendkoolitusi.

"Ega see vangi valvamine ei ole väga erinev, Eesti vang ja Rootsi vang. Loomulikult võib-olla kultuuri erinevus natuke, aga ma arvan, et suures plaanis ei ole midagi taolist, mida me peaksime pelgama, kui me võtame kokku muud hüved, mis me sealt saame," ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond).

"Kolmandatest riikidest, mitte Rootsi päritoluga vangide keskkonnas tekib kindlasti ka Eestile sobimatu subkultuur, mis mõjutab meie kodanikke, vangivalvureid. Meil on asjad läbi rääkimata ja mina tartlasena pean ütlema, et tartlastest sõideti lihtsalt üle," lausus riigikogu liige Tõnis Lukas.

Lukase arvates pole piisavalt arutatud prokuratuuri ja kohtute täiendava koormuse muret ja teiste siseturvalisusega tegelevate asutuste värbamisprobleeme. Vanglateenistujad sobiksid näiteks ka politsei- ja piirivalveametisse, päästeametisse või kaitseväkke.

Riigikogu liige Varro Vooglaid ütles, et välisvangidega võib siseturvalisuse probleeme tegelikult hoopis juurde tulla, eriti kui mõelda võimalike külastajate peale. Nende riskide haldamine tähendab teiste seas rohkem tööd kaitsepolitseiametile.

"See omakorda tekitab terve rea järgmisi küsimusi, muuhulgas küsimuse, et kust tuleb raha nii kaitsepolitseiametile kui ka teistele siseturvalisuse eest vastutavatele ametkondadele, et neid tohutus kogustes taustauuringuid teha nii vangide puhul kui ka külastajate puhul, et neid riske manageerida. Mina kardan küll, et see raha tuleb muu siseturvalisuse eest vastutamise arvelt," lausus Vooglaid-

Justiitsministri kinnitusel on kõik võimalikud kulud läbi analüüsitud ja Eesti maksumaksjad midagi juurde maksma ei pea.

Tartu elanike hinnangud on seinast seina

Tartu linna elanike arvamused seoses võõrvangide Tartusse toomisega on erinevad. Nähakse nii murekohti kui ka positiivset mõju.

"Mind ei sega see absoluutselt. Kui nad on vanglas ja turvalises keskkonnas, siis mis minul selle vastu peaks olema. Riigile tuleb rohkem raha sisse. Mina usaldan riiki, mul ei ole midagi selle vastu," rääkis Lukas.

"Vangide tulek tekitab hirme. Meil on niigi palju võõramaalasi ja kui tulevad nemad, siis tulevad ju ka nende suguvõsad käima. Et ei taha. Võiks ikka riigikogus mõelda natuke seda, sest praegu on seda vägivalda ikka väga palju," lausus Hilja.

"Ma suhtun sellesse neutraalselt. Mul ei ole piisavalt andmeid, mis võib juhtuda, aga ma olen kindel, et Eesti vanglateenistus suudaks neid 600 vangi sama hästi vangis hoida nagu teisi vange, kes seal vanglas on," sõnas Hannas.

Vanglat puudutavad küsimused on olnud olulisel kohal ka Tartus Isamaa ja Reformierakonna vahelise koalitsiooni moodustamisel. Isamaa Tartu piirkonna juhi Kaspar Kokka sõnul on Isamaa erakond algusest peale olnud murelik võõrvangide Tartusse toomise osas ja seni pole nende küsimused vastuseid saanud.

"Paraku Tartu linn on siin valitsuse poolt jäetud sellisesse sabas sörkija rolli ja parim, mida me koha peal Tartu linnas tulevase koalitsioonipartneriga suutsime läbirääkida ja kokku leppida on see, et kui mistahes negatiivsed asjaolud nende võõrvangidega seoses peaksid ilmnema, siis Tartu linn teeb kohe valitsusele ettepaneku rendileping ennetähtaegselt lõpetada ja Tartu õnneks selles rendilepingus on see võimalus olemas," rääkis Isamaa Tartu piirkonna juht Kaspar Kokk.

Urmas Klaasi sõnul soovib Tartu linn võtta osa ka riigikogu õiguskomisjoni aruteludest.

"Teise lugemise eel ütleme seda, et Tartu linna peab olema õiguskomisjonis esindatud, et tartlaste seisukohalt teemasid tõstatada ja neile saada ka vastuseid. Tartlaste seisukohalt on kõlanud kaks teemat. Esiteks, et Tartu vangla oleks jätkuvalt sellisena peetud, et ta oleks põgenemiskindel vangla ja et võimalike vangidega ei kaasneks Tartusse kontingenti, kes võib Tartu linna turvalisuse taset alla viia," rääkis Klaas.