Teisipäeval alanud keskkonnaministrite vaidlused uue kliimaeesmärgi üle venisid öösse ja otsus tehti alles hommikul. Majanduse pärast mures riigid Itaalia eestvedamisel nõudsid nii palju lahjendusi kui vähegi võimalik. Ambitsioonika kliimapoliitika pooldajatel ei jäänud lõpuks muud üle kui nõustuda.

"See oli vist Bismarck, kes ütles midagi sellist, et keegi ei taha näha, kuidas tehakse poliitikat ja vorste. See protsess on nagu ta on – tähtis on tulemus ja ma olen selle üle väga rõõmus," ütles Taani kliimaminister Lars Aagaard.

Kuid ka lõplik kokkulepe jätab õhku küsimised. Näiteks, kas lepiti kokku ikka 90 protsenti või tegelikkuses 80.

"Mina näen seda asja niipidi, et me ikkagi räägime 90 protsendist, aga koos kõikide nende tingimustega," ütles Eesti energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Kõige olulisem nendest on otsus, et kuni 10 protsendi ulatuses lubatakse maksta muule maailmale, et seal heidet vähendatakse.

"Tõsi on, et osa tööst võib teha, ei pea, aga võib teha, kui see on parim võimalus, väljapool Euroopa Liitu. Aga ma ütlen veel kord, planeet ei hooli sellest, kus me heidet vähendame," sõnas Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra.

Nii on uus eesmärk odavam, kuid samas on ka oht, et see raha läheb raisku ja kulub rohepesuks.

Eesti sai kõik, mida küsis ja rohkemgi veel. Peamiselt lubaduse, et iga kahe aasta tagant hinnatakse, kas tehnoloogia peab ambitsioonidega sammu või on vaja eesmärgis leevendusi, aga ka üllatuslikult heitkogustega kauplemissüsteemi ETS2 aasta võrra edasi lükkamise. 

Kuid Eesti polnud ka peamine, kes tingimusi seadis või kokkuleppele vastu seisis.

Kliimaeesmärki on Euroopale ja Eestile vaja ütles Sutt.

"Mida kiiremini me liigume üle puhastele tehnoloogiatele, puhtamale majandusele, seda parem on see keskkonnale ja seda parem on see meie enda konkurentsivõimele," sõnas Sutt.