Kolmapäeval allkirjastasid maaväe ja Akita prefektuuri valitsuse esindajad lepingu sõjaväe logistilise toetuse kohta, mis hõlmab näiteks püüniste ja puuride transporti ja üles seadmist, jahimeeste vedamist, patrullimist metsastes piirkondades jne. Leping kehtib 30. novembrini.

Kaitseväelased ei hakka siiski karusid laskma, sest nagu Jaapani kaitseministeerium selgitas, ei ole maaväe personal metsloomade laskmiseks välja õpetatud, mistõttu on selline tegevus kaitseväe seaduse ja teiste regulatiivsete aktidega keelatud.

Jaapani kaitsevägi on ka varem toetanud loomadega seotud tsiviiloperatsioone, näiteks Hokkaido ja Kochi prefektuurides transportinud kinnipüütud hirvesid.

Inimeste ja karude ohtlikud kohtumised on sel aastal kogu riigis sagenenud. Jaapani keskkonnaministeeriumi andmetel registreeriti aprillist septembrini riigis üle 20 000 juhtumi, kus inimesed karusid olid näinud, mis on umbes 7000 võrra rohkem kui 2023. aasta samal perioodil. Teisipäeva seisuga oli riigis teatatud 14 karurünnakutest tingitud surmajuhtumist, mis on viimaste aastate suurim arv ja ületab eelmise rekordi – kuus inimest 2023. aastal. Samuti on kümneid inimesi karurünnakutes vigastada saanud.

Kõige rängemalt on kannatanud riigi suurima saare Honshu põhjaosas asuva Tohoku regiooni, kus asub ka Akita prefektuur, elanikud, peamiselt eakad inimesed, kes jäid karudele ette metsas seeni korjates või maapiirkondades töötades. Oht on eriti suur Tohoku kirdeosas Akita prefektuuris, kus vähenev rahvaarv ja jahimeeste puudus on loomade kontrolli all hoidmist oluliselt raskendanud.

Kohalikke elanikke kutsutakse üles vältima parke ja metsi, mitte jätma tänavatele prügi ning lastel palutakse kooli minna suuremates gruppides.

Sagenenud karurünnakute põhjustena tuuakse välja kolm tegurit.

Kliimamuutuste tõttu on sügised soojemad ja muutused metsaökosüsteemis on vähendanud tammetõrude ja pähklite, mis on karude peamise toiduallikas, saagikust, sundides loomi mujalt toitu otsima. Elanikkonna vähenemine on toonud kaasa selle, et ka jahimehi, kes varem hoidsid kiskjate arvukust kontrolli all, on maapiirkondades vähem. Kolmandaks on aga kasvanud karude populatsioon, eriti Honshu naabersaarel Hokkaidol, kus pruunkarude arv on 30 aastaga kolmekordistunud, ulatudes üle 11 000.

USA ärileht Bloomberg tõi Jaapani karuprobleemist kirjutades välja ka turu reaktsiooni: karukaitsevahendite tootjate aktsiad on hüppeliselt tõusnud. Nii on karuvastase pipragaasi tootja Tiemco Ltd. aktsia kasvanud aasta algusest alates 95 protsenti, jahipüssifirma Miroku Corp. aktsia hind suurenenud 27 protsenti.

Jaapani võimud soovitavad elanikel maapiirkondades liikudes kanda kellukesi, karu-spreid ja vältida üksi metsa minekut, eriti seenel käies.