"Pöörame aktiivset tähelepanu kommunaalameti jõustamisele, et hanked oleksid tehtud õigeaegselt ja vabaturu põhimõtteid arvestades," ütles Isamaa esindaja Kristjan Järvan teisipäevasel pressikonverentsil.

"Uue suurema kohustusena võtab linn enda kanda ka kõnniteede lumetõrje. Selline otsus on juba volikogu poolt vastu võetud ja sellega minnakse edasi," lausus Keskerakonna esindaja Lauri Laats.

"Ka poliitiliselt ehitame sildu, kuid Tallinnas ehitame sildu päriselt. Meil on mitmed suured sillad tugevalt amortiseerunud. Eeskätt Pirita, Vesse, Pallasti, aga ka Pärnu maantee viadukt," leidis Järvan. "Linnakeskkonnas võib-olla lisandväärtusi ei tule, aga turvalisus peab olema tagatud ja sillad peavad olema tehniliselt korras," ütles Lauri Laats (Keskerakond).

Järvan ütles, et need on äärmiselt suure mahuga investeeringud. "Siin toon näitena: Pärnu maantee viadukti hinnatakse nelikümmend–viiskümmend miljonit," selgitas Järvan.

"Fakt on see, et tänaseks on need sillad või viaduktid oma eluea lõpul ja neid tuleb remontida," nentis ta.

"Nende sildade kohta on olemas tehniline ekspertiis ja on olemas selge vajadus lähtuvalt sellest ekspertiisist neid sildu korda teha," lausus Laats.

Laatsi kinnitusel tõstetakse ka teede, sealhulgas kõnniteede ehitus- ja hooldusremondi mahtu. "Suurendame investeeringuid, et tagada teede parem seisukord ja järjepidev hooldus kõikides linnaosades," lausus Laats. Rohkem pööratakse tähelepanu ka kõnniteedele.

"Eraldame täiendavaid vahendeid, et linnaosadel oleks ressursid igapäevaste jooksvate probleemide, nagu väiksemad teeparandused, haljastustööd ja grafiti eemaldus operatiivseks lahendamiseks," sõnas Laats.

Laatsi sõnul on eraldi suure teemana välja toodud, et Tallinn on merelinn. "Kõik, mis puudutab promenaade, avalikke randu ja muud sellist - see on eraldi teema, mida me käsitleme," ütles Lauri Laats.

Samuti seatakse fookus Tallinna Vanalinna teede kordategemisele, lubasid läbirääkijad.

Niitma hakatakse tihemini

"Taastame regulaarse niitmise ja läbimõeldud hoolduse haljasaladel. Me räägime korralikust muruniitmisest, mis ei põhine ideoloogial, vaid vajaduspõhisest muruniitmisest: kui muru on pikk, siis tuleb niita ja mitte tekitada võõrliikide vohamist," selgitas Laats. "Niita tuleb siis, kui on vajadus," lisas ta.

"Nelja-viie aasta eest, kui sotse veel linnas ei olnud, olid meil alad ära markeeritud, kus niidetakse tihedamini ja kus niidetakse korra aastas," meenutas Laats.

"Nendes kohtades, nagu näiteks Laagna tee, kus see piirab nähtavust ja tekitab liiklusohtlikke olukordi, seal peab korralikult niitma," ütles Järvan. "Rannaäärsed niidud, kuhu inimesed väga ei satu, näiteks Paljassaare kandis, seal on elurikkus ju teretulnud," ütles Kristjan Järvan.

Loomade heaolu fookuses

Uus koalitsioon lubas seista ka selle nimel, et vähendada hulkuvate loomade arvu ja seista loomade õiguste eest, et nende heaolu oleks tagatud. "Ehitame täiendavaid koerte mänguväljakud ja uuendame olemasolevaid," täiendasid läbirääkijad.

"Meil on päris palju juhtumeid, kus me leiame korterist hästi palju kasse, koeri, teisi koduloomi. Sellised olukorrad tuleb ära lõpetada, et loomale tagada väärikas elukeskkond," ütles Laats.

Jõulukaunistused jäävad linnas napiks

Uuel koalitsioonil pole võimalik sellel aastal tagada linnale korralikku jõuluvalgustust, sõnas Laats.

 "Aga me tagame selle järgmisel aastal. Me kindlasti lubame, et järgmisel aastal on Tallinn rohkem tuledes," sõnas Laats. "Kui me räägime üleüldiselt kogu sellest jõuluvalgustusest, siis et tagada see jõuludeks, tehakse tellimus ära oma kümme, kui mitte üksteist kuud varem. Selle aasta jõuluvalgustus tehakse nendest vahenditest ja materjalidest, mis on juba tellitud," lisas Laats.

Kommunaalametnikud säilitavad töökohad

Järvan rääkis, et "see, kus endine kolleeg (ilmselt mõtles Järvan Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) - toim) rappa läks, oli kaadrivahetus ja see seisukoht, et kõik, kes on enne olnud, on pätid ja kõik tuleb lahti lasta, ja kõige suurem eesmärk on lihtsalt uued inimesed sisse tuua."

Järvani hinnagul on seda viga ei maksa uuesti teha. "Selleks, et keskkonna- ja kommunaalamet saaks jalad korralikult alla, on vaja pigem stabiilsust, on vaja täiendavaid ressursse. Suuri ametnikevahetusi jälle korraldama hakata - ma arvan, et see on viga, mida ei peaks meie koalitsioon kordama," lisas Järvan.

"Jah, Tallinn vajab stabiilsust, stabiilset juhtimist ja selles suunas liigume, et see tagada," sõnas Laats.