Rahanduskomisjonis oli neljapäeval arutlusel hasartmängumaksu seaduse muutmine, millega hasartmängumaks veebikasiinodele langeb järk-järgult poole protsendi võrra aastas praeguselt kuuelt protsendilt neljale.

Tegu on Eesti 200 nõudel koalitsioonileppesse jõudnud plaaniga, mille mõttekuse osas on mitmed Reformierakonna esindajad skepsist väljendanud.

Varemgi oma kõhklusi eelnõu osas avaldanud komisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) ütles ERR-ile, et üksmeelele komisjonis ei jõutud ja keegi oma arvamusest ei taganenud.

"Lepitakse kokku, et hea küll, pool protsenti langetame siis maksumäära. Eelnõusse panime sisse ka kolme aasta pärast hindamise, et vaatame siis, mis juhtus, kas tuli selle võrra rohkem raha spordile ja kultuurile ja kas eraraha kaasamine hakkas tööle," sõnas ta.

Eelnõuga kaasneb Akkermanni sõnul järelevalve tunduvalt rangemaks muutmine. Nimelt saab nii maksu- ja tolliamet kui ka rahapesu andmebüroo juurde kolm inimest, korraldajatele lisanduvad auditeerimisnõuded ja neil peab olema Eestis rahapesuvastase tegevuse kontaktisik.

"Hea on kindlasti see, et järelevalve tugevneb oluliselt," lausus komisjoni esimees.

Ehkki kultuurile ja spordile kindla rahavoo saamise ega ka järelevalve tugevdamise vastu polnud komisjonis kellelgi midagi, leidsid eelnõusse kriitiliselt suhtuvad koalitsiooni liikmed Akkermanni sõnul siiski, et on küsitav, kas maksumäära peaks langetama.

"Eelnõu eestvedajad ütlevad, et muidu pole konkurentsieelist, miks need kontorid võiks oma tegevuse Eestisse tuua," rääkis ta. "Minu enda kriitika on seal, et kas me peaksime selle maksumääraga konkureerima või piisaks Eestil hasartmängukorraldajate tegevuskohana konkurentsieeliseks sellest, et meil on väga digitaalne halduskorraldus. Meil siiski on niigi maailma kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem. See on see vaidluskoht."

Akkermann märkis, et hasartmängumaks on viie-kuue protsendi juures kõikunud juba aastaid ja pooleprotsendiline maksulangetus aastas ei ole seetõttu väga suur samm, küll aga on see põhimõtteline küsimus, kas peaksime kõige madalama maksumäära peale võidu jooksma.

"Pole ka saladus, et hasartmängud tekitavad sõltuvust ja kui sõltuvus tekib, laostab see inimesi ja perekondi. Riikidel ja ühiskondadel on need väliskulud suured ja seda peaks proovima maksumääraga kahtpidi alla suruda: et eelarvetesse laekuks raha halbade välismõjudega tegelemiseks ja teisest küljest, et hasartmängude korraldajad ei oleks madalalt maksustatud."

Varem maksulangetusplaani teravalt kritiseerinud rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev seekord komisjoni istungil ei osalenud.

Seadusemuudatuse algajad olid riigikogu Eesti 200 ja Reformierakonna fraktsioonide liikmed Timo Suslov, Anti Haugas, Tanel Tein, Kristo Enn Vaga, Madis Timpson, Jüri Jaanson, Kristiina Šmigun-Vähi, Diana Ingerainen, Stig Rästa, Tarmo Tamm, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaas, Ando Kiviberg, Peeter Tali ja Toomas Uibo.

Eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 21. oktoobril ning jõuab suurde saali 19. novembril.