Oluline Vene-Ukraina sõjas pühapäeval, 16. novembril kell 22.40:

- Tšornobõli katastroofi esimese ohvri lesk hukkus Venemaa rünnakus Kiievile;

- Ukraina ründas Samaara oblastis asuvat suurt naftatöötlemistehast;

- Paavst kutsus üles õiglasele ja kestvale rahule Ukrainas;

- Zelenski: Venemaa ründas nädalaga ligi 980 liugpommi ja 36 raketiga;

- Ukraina hävitas öösel rünnanud 176 vaenlase droonist 139;

- Zelenski kutsus Kiievi rünnaku järel taas üles õhutõrjet tugevdama;

- Zelenski lubab korruptsiooniskandaalis riiklike energiafirmade reformi;

- Ukraina partisanide teatel saboteerisid nad raudteetaristut Zaporižžja okupeeritud alal;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 860 sõdurit.

Tšornobõli katastroofi esimese ohvri lesk hukkus Venemaa rünnakus Kiievile

1986. aasta Tšornobõli katastroofi esimese ohvri Valeri Hodemtšuki lesk Natalija Hodemtšuk suri ööl vastu laupäeva toimunud Venemaa õhurünnaku tagajärjel saadud rasketesse vigastustesse.

73-aastane Hodemtšuk sai eluohtlikke vigastusi, kui droon tabas Kiievis Troještšõna linnaosas asuvat elumaja. Naise korter põles rünnaku tagajärjel täielikult maha.

Naine viidi Tšernihivska metroojaama lähedal asuvasse haiglasse, kuid arstidel ei õnnestunud ta elu päästa.

Hodemtšuki surmaga tõusis ööl vastu laupäeva Kiievile korraldatud raketi- ja droonirünnakus hukkunute arv seitsmeni. Veel vähemalt 36 inimest sai viga ning kahjustustest teatati üheksas pealinna linnaosas.

President Volodõmõr Zelenski kommenteeris Hodemtšuki surma sotsiaalmeedias tehtud postituses, nimetades seda "uueks tragöödiaks, mille on taas põhjustanud Kreml".

Tšornobõli tuumaõnnetus toimus 26. aprillil 1986, mil Ukraina kuulus Nõukogude Liitu. See on tsiviilohvrite arvu poolest siiani kõige laastavam tuumakatastroof.

Valerii Hodemtšuk hukkus kohe esimeses plahvatuses ja teda mälestatakse katastroofi esimese ohvrina. Tema surnukeha ei leitud kunagi. Hodemtšukile on püstitatud monument Tšernobõli tuumaelektrijaama sarkofaagi.

Ukraina ründas Samaara oblastis asuvat suurt naftatöötlemistehast

Ukraina kindralstaap teatas pühapäeval, et Ukraina väed ründasid Venemaal Samaara oblastis asuvat Novokuibõševski naftatöötlemistehast ning Venemaa eliitüksuse Rubikon drooniladu.

Rosneftile kuuluv tehas on Venemaa üks kümnest suurimast naftatöötlemistehasest, mille aastane tootmisvõimsus on 8,8 miljonit tonni naftat. Tehas toodab bensiini, diislikütust ja kütteõli, sealhulgas ülehelikiirusega lennukites kasutatavat reaktiivkütust.

Rünnaku tagajärjel toimusid tehase piirkonnas plahvatused ja puhkes tulekahju. Kindralstaabi teatel hinnatakse veel kahjude ulatust.

Samuti tõi staap välja, et rünnakusalvestistel on näha Ukraina uute reaktiivdroonide Bars kasutamist.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel lasi Vene õhutõrje ööl vastu pühapäeva Samara oblasti kohal alla 23 Ukraina drooni. Samara oblasti kuberner Vjatšeslav Fedorištšev kinnitas rünnakut oblasti taristule, kuid väitis, et see löödi tagasi.

Ukraina sõjandusuudiste portaali Militarnyi andmetel on tegemist kuuenda Ukraina rünnakuga sama tehase vastu. Eelmine rünnak, mis toimus ööl vastu 19. oktoobrit, peatas tehase töö.

Samuti sai tabamuse Venemaa üksuse Rubikon drooniladu ning ajutiselt okupeeritud Donetski oblastis asuv kütuse- ja määrdeainete pumbajaam.

Paavst kutsus üles õiglasele ja kestvale rahule Ukrainas

Paavst Leo XIV avaldas pühapäeval kaastunnet seoses hiljutiste Venemaa rünnakute tagajärjel Ukrainas hukkunud inimestega.

Uudistekanali Ukrinformi andmetel jagas paavst seda sõnumit sotsiaalmeedias.

"Jälgin kurbusega uudiseid rünnakutest, mis jätkuvalt tabavad arvukaid Ukraina linnu, mille hulgas Kiievit. Need rünnakud põhjustavad surma ja vigastusi, mille hulgas laste seas. Samuti tekitavad tõsist kahju tsiviiltaristule jättes pered ilma koduta. Samal ajal kui läheneb külm," rääkis paavst.

Usujuht väljendas solidaarsust ohvritega ning kutsus inimesi üles mitte ära harjuma sõja ja hävinguga.

"Palvetagem üheskoos õiglase ja kestva rahu eest sõjast laastatud Ukrainas," rõhutas paavst Leo XIV.

Ukrinform tõi välja, et reedel toimunud ulatusliku Venemaa rünnaku tagajärjel Kiievis kannatanute arv tõusnud 36 inimeseni. Surma sai vähemalt kuus inimest.

Zelenski: Venemaa ründas nädalaga ligi 980 liugpommi ja 36 raketiga

Venemaa ründas nädala ligi 980 liugpommi, 36 raketi ja umbes 1000 ründedrooniga, kirjutas Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeediapostituses, edastas pühapäeval uudisteportaal Ukrinform.

"Venelased saatsid möödunud ööl Ukraina vastu teele üle 170 drooni, vähemalt pooled neist Shahedid. Kogu nädala jooksul saatsid venelased meie rahva vastu umbes 1000 ründedrooni, ligi 980 liugpommi ja 36 mitmesugust raketti," kirjutas president.

Ukraina hävitas öösel rünnanud 176 vaenlase droonist 139

Ukraina õhukaitse hävitas ööl vastu pühapäeva riiki rünnanud 176 Vene droonist 139, teatasid õhujõud.

Vaenlane ründas ka ühe ballistilise raketiga Iskander-M, mis tulistati välja Rostovi oblastist.

37 Vene Shahed, Gerbera ja teist tüüpi ründedroonid tabasid sihtmärke 14 paigas.

Ukraina kindralstaabi teatel korraldas Vene vägi viimase ööpäeva jooksul ühe raketi- ja 53 õhurünnakut, kasutades ühte raketti ja 122 liugpommi.

Ööpäeva jooksul leidis rindel aset ka 176 lahingkokkupõrget.

Zelenski kutsus Kiievi rünnaku järel taas üles õhutõrjet tugevdama

Zelenski viimased kommentaarid järgnesid reedesele rünnakule, kus Vene raketid tabasid kortermaju üle kogu Ukraina pealinna.

Venemaa sissetung on kestnud peaaegu neli aastat, diplomaatilised püüdlused sõja lõpetamiseks on ebaõnnestunud ning enne neljandat sõjatalve kasvab hirm riigi energiajulgeoleku pärast.

Ukraina teatas, et Venemaa rünnakutes riigi lõunaosas hukkus laupäeval neli inimest.

"Ukraina vajab elusid päästvat toetust: rohkem õhutõrjesüsteeme, rohkem kaitsevõimekust ja suuremat otsustavust oma partneritelt," ütles Zelenski sotsiaalmeedias.

Varem teatasid ametnikud, et reedeses Kiievi rünnakus hukkunute arv tõusis seitsmeni, kui haiglas suri eakas naine.

Zelenski sõnul oli üks ohvritest Natalija Hodemntšuk, kelle abikaasa oli kunagine Tšornobõli tuumaelektrijaama operaator, kes hukkus 1986. aasta tuumakatastroofis. "Ligi neli aastakümmet hiljem hukkus Natalija uues tragöödias, mille põhjustas taas Kreml," ütles ta.

Teiste rünnakuohvrite seas olid seitsmekümnendates eluaastates abielupaar ja üks 62-aastane.

Ukraina teatas laupäeval ka rünnakust Moskva lähedal asuvale Venemaa naftatöötlemistehasele.

Ukraina armee sotsiaalmeedias avaldatud postituse kohaselt tabati Moskva lähedal Rjazani oblastis asuvat naftatöötlemistehast. Rünnak oli nende sõnul "osa püüdlustest vähendada vaenlase võimet korraldada raketi- ja pommirünnakuid".

Rjazani kuberner Pavel Malkov ütles, et Venemaa õhutõrje tulistas öö jooksul oblasti kohal alla 25 Ukraina drooni.

"Allakukkuv praht põhjustas tulekahju ühe ettevõtte territooriumil", kuid ohvreid ei olnud, teatas Malkov Telegramis.

Zelenski lubab korruptsiooniskandaalis riiklike energiafirmade reformi

President Volodõmõr Zelenski teatas laupäeval, et Ukraina alustab riigile kuuluvate energiaettevõtete reformi, mis tähendab juhtkonna väljavahetamist ja põhjalikke finantsauditeid.

Teade tuleb Zelenski ametiaja suurima korruptsiooniskandaali taustal, milles Ukraina tuumaenergia agentuuri Energoatomi hangetel nõuti osalejatelt hanke maksumusest 10-15-protsendilist altkäemaksu. Skeemi peaorganiseerija oli Ukraina presidendi lähedane sõber ja Zelenski asutatud Kvartal 95 firma kaasomanik Timur Minditš.

Skandaali järel on valitsus leppinud kokku samm-sammulises plaanis, kuidas Ukraina riiklikke energiaettevõtteid reformida, nende seas Energoatomit, Naftogazi, Ukrhydroenergo ja Ukraina gaasiülekandesüsteemi operaatorit.

"Alustame energia valdkonnas tegutsevate võtmetähtsusega riigifirmade põhjalikku restarti," sõnas president, lisades, et kiiresti tuleb kokku panna uued nõukogud ja juhtkonnad ja viivitamatult kuulutava välja konkurss uute juhtide leidmiseks.

Ta märkis ka, et Naftogaz peab kiiresti leidma uue nõukogu, et uuendatud koosseis saaks tööd alustada juba 2026. aasta alguses.

Zelenski rõhutas, et ministrid peavad hoidma "pidevat ja sisukat suhtlust õiguskaitse- ning korruptsioonivastaste asutustega", ning nõudis, et "iga skeem, mis nendes ettevõtetes paljastatakse, saaks viivitamatu ja õiglase reaktsiooni".

Lisaks Minditšile on asjasse segatud mitu Zelenski valitsusega seotud inimest, justiitsminister Herman Haluštšenko ja energiaminister Svitlana Hrõntšuk on juba skandaali tõttu tagasi astunud.

Ukraina partisanide teatel saboteerisid nad raudteetaristut Zaporižžja okupeeritud alal

Ukraina-meelne partisanide rühmitus Atesh teatas sotsiaalmeedias, et saboteeris sõjaväe logistikaks vajalikku raudteetaristut Venemaa okupeeritud piirkonnas Zaporižžja oblastis.

Rühmituse teatel süütasid nad Novobohdanivka lähistel raudteeliikluse juhtimiskapi. Rühmituse teatel peatas see raudteel Vene vägede varustuse liikumise.

Raudteeliikluse peatamine võimaldas Ukraina vägedel võtta sihikule peatunud rongid.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 860 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 158 260 (võrdlus eelmise päevaga +860);

- tankid 11 353 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 23 591 (+3);

- suurtükisüsteemid 34 469 (+26);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1543 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1244 (+0);

- lennukid 428 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 81 286 (+409);

- tiibraketid 3940 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 67 464 (+68);

- eritehnika 4000 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.