"Siis peaks olema üks [tüli pooltest] liider. Vastanduja võib olla küll madala reitinguga, aga see, kellele ta vastandub, peaks olema hästi kõrge reitinguga – siis on võimalik [vastandumisest võita]," selgitas Voog reedel ERR-i uudisteportaali erisaates, miks ei aitaks EKRE-t ega Reformierakonda väärtus- või kultuurikonflikti pinnalt tüli üles kiskumine.  

Saatejuhi Anvar Samosti täpsustavale küsimusele, kas siis, kui suurima toetusega erakond Isamaa sellest vastasseisust kõrvale hoiaks, ei õnnestuks neil kahel suurt tüli lõkkele puhuda, vastas Voog: "Täpselt, jah!"

Voog rääkis, et reedel avaldatud Kantar Emori erakondade toetusreitingud, mis põhinevad 3.–12. novembrini toimunud küsitlusel, kajastavad valijate reaktsiooni kohaliku omavalitsuse valimiste tulemustele. "Pigem on see reaktsioon valimistulemustele teadmata veel seda, mida need tulemused tekitavad, mis koosseisud [omavalitsusi juhtima hakkavad]."

Isamaa ja sotside tõus võrreldes oktoobri küsitlusega võibki olla seotud nende suhteliselt hea tulemusega kohalikel valimistel, märkis ta.

Samas EKRE ja Isamaa on liiguvad vastandsuundades – kui üks tõuseb, siis tavaliselt teise reiting langeb, jätkas Voog. "Eks nad on omavahel seotud valijaskonna kaudu," tõdes ta.

"Mis  puutub Keskerakonda, siis neil oli tõus vahetult enne valimisi ja nad on nüüd viimased neli kuud olnud 18–20 protsendi tasandil. EKRE pendeldab kuskil 12–15 protsendi vahepeal – see on neil hästi pikka aega, tegelikult juba terve aasta olnud. Ja siis, kui nendel on reiting madalam, siis Isamaal on tavaliselt kõrgem, kuna nende valijaskonnad suures osas kattuvad," rääkis ta.

Kantar Emori uuringujuht ei uskunud ka, et Isamaa positsiooni võib kõigutada tema Tallinna koalitsioonipartneri Keskerakonnaga seotud ja hiljuti Eesti-vastases tegevuses kahtlustatuna kinni peetud Oleg Bessedini juhtum ning ilmselt mitte ka see, et Isamaa jäi Tartus hoolimata seal parima valimistulemuse saavutamisest ilma linnapea kohast.

"Isamaal sai nüüd kaks aastat täis, kui nad on olnud juhtiv erakond Eestis ja nad ei ole kordagi kahe aasta jooksul teiseks või kolmandaks kukkunud üleriigilises reitingus. See on pikk periood – see on õnnestunud ainult Reformierakonnal. Isegi Keskerakond, kui ta on olnud reitingute edetabelis esimene, siis tema periood on olnud kuskil võib-olla maksimaalselt kuus kuud, aga Isamaal on see nüüd õnnestunud kaks aastat," rääkis Voog.

Keskerakonna toetust võiks veelgi kergitada edukas linnajuhtimine Tallinnas

Kommenteerides Keskerakonna teist positsiooni edetabelis, tõi Voog põhjusena välja, et erakond on muust rahvusest valijate jaoks muutunud selgemaks. "Seal on nende toetus ju 70 protsendi lähedal või vähemalt kaks kolmandikku. Seda ei ole neil juba ammu olnud, Jüri Ratase juhtimise perioodist alates, peaaegu seitse-kaheksa aastat," rääkis ta. "Selle nad on saavutanud ja see aitab hoida nende reitingu hästi stabiilsena, kuskil 20 protsendi lähedal."

Samas on eestlaste hulgas Keskerakonna toetus kõikunud, ning nüüd, novembris see natukene langes.

"Nende tõus saab olema ainult sellisel juhul, kui ka eestlaste hulgas juhtub midagi niisugust, mispärast nende kuvand võiks hakata paranema. Eks see lootus ole Tallinna koalitsioonist, et see koalitsioon Isamaaga võiks Keskerakonda natuke värvida," ütles Voog.

Tema hinnangul võib näha Keskerakonna otsuses loovutada kaheks aastaks Tallinna linnapea koht Isamaale püüdlust saavutada rahvuslikumat kuvandit.

Reformierakond saab loota majanduskasvule

Voog tõdes, et Reformierakonna kui peaministrierakonna toetus sõltub hästi palju majanduskliimast ning majanduse tõusule pöördumisel võib ka erakonna reiting hakata uuesti kasvama.

"Kui ikkagi hakkavad positiivsed noodid tugevnema – ja mingisugused märgid sellest on – ja kui tõesti tarbijate kindlustunne hakkab järgmisel aastal kasvama, kui see trend jätkub ja kindlustunne järgmise aasta alguses taastub ja inimesed tunnetavad seda sissetulekute kasvu, siis see võiks olla positiivne taust. See ei tähenda, et see kohe realiseeruks Reformierakonna reitingus, aga neil on võimalus oma reitingut hakata kasvatama," rääkis Kantar Emori uuringujuht.

Ta viitas ka sellele, et tarbijate kindlustunne on oktoobris ja novembris juba pisut tõusnud võrreldes suvel ja eelnevatel aastatel püsinud madalseisuga.

Voog pidas võimalikuks, et Reformierkonna toetus ei pruugigi lähiajal taastuda hoolimata positiivsetest arengutest majanduses, kuid ta tõi samas näiteks ka Isamaa, mille reiting oli mõni aeg tagasi väga madal.

"Neil on hästi pikk ajalugu, nad on olnud hästi kõrge toetusega, see võib taastuda. Ka Isamaal oli ju pikk madalseisu periood, kus nende reiting kõikus nelja-viie protsendi lähedal ja kaks aastat tagasi augustis, peale Pere Sihtkapitaliga lahvatanud skandaali, öeldi, et nüüd on selle erakonnaga kõik. Aga ei olnud, sealt tõusti vastu ootusi," kommenteeris Voog.

Tema hinnangul ei saaks Reformierakond teha siiski sama nagu Isamaa, mis vahetas Helir-Valdor Seedri esimehe kohal välja Urmas Reinsalu vastu, kes alustas hoopis teistsugust retoorikat.

Ta viitas, et Reformierakond juba vahetas esimeest, kui Kaja Kallase asemel sai erakonna juhiks ja peaministriks Kristen Michal.

"Siis ju veel tõsteti makse peale seda, kui Kristen Michal sai peaministriks. Ta oleks võinud tulla siis, kui oli teada, et maksud hakkavad alanema, aga nüüd kolmas vahetus veel teha – see oleks nagu kaheldav," märkis Voog.

SDE-d aidanuks veelgi tõusta Tallinnas võimule pääsemine

Voog tõi ka välja, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) reiting on pärast Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonist väljaviskamist aasta alguses tõusnud: "Siis oli nende reiting 12 protsenti, nüüd on see kuskil 14–16 protsenti – see on mõnevõrra kõrgem."

Selle põhjuseks peab Voog sotside positsiooni selginemist: "Enne nad olid osa koalitsioonist ja siis nad olid just välja kukkunud ning mingisugune vastutus, mis koalitsioon on teinud, langes ju ka neile. Nüüd on nad muutunud selgelt opositsioonierakonnaks. Ja üks tegur, mis takistas nende reitingul veelgi rohkem kasvada, oli see, et nelikliitu [Tallinnas] ei tulnud või vähemalt ei ole veel tulnud. Kui see oleks Tallinnas tekkinud, siis oleks neil kindlasti olnud šanss kohe oluliselt kasvatada oma reitingut. Aga seda ei ole."

Sotside tõus toimus Tallinnas juulis, kui Reformierakond lahkus tüliga koalitsioonist SDE, Isamaa ja Eesti 200-ga, olles enne vihjanud võimalusele teha koalitsioon Keskerakonnaga, märkis Voog.

"Ja siis sotsid näitasid ennast stabiilsema jõuna. [Nende reiting jõudis] 19 protsendini, vahepeal natuke kukkus ja nüüd novembris on ta 20 protsenti, aga see kõrge tase saavutati ikkagi juulis ehk siis suve keskel, peale seda," rääkis ta.

Parempoolsed on oma positsiooni kinnistanud

Voog nõustus ka saatejuhi küsimusega selle kohta, kas stabiilselt 8–9 protsendi suuruse toetusega Parempoolsed on endale taganud esindatuse järgmises riigikogu koosseisus.

"Suure tõenäosusega küll. [Neil on] hästi stabiilne toetus ja nad suutsid erakonna brändi üldise populaarsuse realiseerida Tallinnas isegi üle ootuste hästi. /---/ Nad näitasid, et neil on võimekust ka reklaamikampaaniale kulutada, kuigi riigipoolseid summasid neile eriti ei laekunud. Kindlasti nende potentsiaalsete valijate jaoks nad tõestasid, et nad on tõesti erakond, kes suudab midagi realiseerida," tõdes Kantar Emori uuringujuht.