Eurooplaste jaoks oli USA uus rahuplaan halb üllatus.

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas tunnistas, et tema teada pole Euroopa ametnikud mingilgi viisil osalenud USA ja Venemaa koostöös sündinud rahuplaani läbirääkimistes.

Segadust tekitas kasvõi see, kas see plaan on valminud USA president Donald Trumpi heakskiidul.

"Kõigepealt peame aru saama, kas selle plaani taga on suured otsustajad või mitte," ütles Taani välisminister Lars Lokke Rasmussen.

Nii Kallas kui ka välisministrid ütlesid küll, et toetavad kõiki püüdlusi rahu saavutamise nimel, kuid juba esmapilgul oli selge, et see plaan on Euroopa jaoks liiga venemeelne.

"Me peame mõistma, et selles sõjas on üks agressor ja üks ohver. Meie ei ole Vene poolelt midagi järeleandmistest kuulnud. Kui Venemaa päriselt tahaks rahu, oleks nad võinud nõustuda tingimusteta vaherahuga juba mõnda aega tagasi," rääkis Kallas.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron rõhutas, et plaan peab sisaldama heidutust.

"Me teame, et kui ei ole heidutust, siis murravad venelased oma lubadused. Me oleme seda mitu korda näinud, eriti Ukrainas 2022. aasta veebruaris. Me tahame rahu. Ma arvan see peaks algama vaherahuga," sõnas Macron.

Nädalavahetusel ütlesid ühises avalduses Euroopa Liidu ja mitme suure liikmesriigi juhid, et praegune plaan saab olla vaid mustand ja vajab olulisi täiendusi. Aga Euroopa on olnud ettevaatlik, et USA-le mitte valjult "ei" öelda.

"Kui võtta osa rahuläbirääkimistest, on hea tulemuse nimel harva kasulik avalikult oma punased jooned välja öelda," sõnas Soome president Alexander Stubb.

Mõned punased jooned on aga nii selged, et need on siiski välja öeldud.

"Piire ei tohi jõuga liigutada. Teiseks, suveräänse riigina ei saa Ukraina sõjaväele peale panna piiranguid. See jätaks nad haavatavaks uutele rünnakutele ja see õõnestaks ka Euroopa julgeolekut. Kolmandaks, Euroopa Liidu keskne roll Ukrainas rahu kindlustamisel peab olema täielikul määral kajastatud," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kuigi eurooplased on nii ameeriklaste kui ka ukrainlastega rahuplaanist rääkinud, pole Euroopa Liidule ametlikult USA oma ettepanekuid esitanud.

Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Kyllike Sillaste-Elling ütles, et positiivne on see, et ameeriklased ja ukrainlased on eurooplastele kinnitanud, et kui nad hakkavad otseselt EL-i puudutavaid küsimusi arutama, siis kaasatakse ka eurooplased – millal see juhtub, ei ole aga selge.

Samas, isegi kui USA peaks soovima rahuplaanis kokku leppida üle eurooplaste pea, pole see praktiliselt võimalik. Mitmeid punkte, nagu sanktsioonide leevendamine, Vene külmutatud vara kasutamine või Euroopa Liidu laienemine, ei saa isegi eurooplaste käsi väänates USA üksi otsusta.

USA roll Ukraina toetamises on ka kahanenud – rahalise toetuse mõttes teeb Euroopa Ukraina toetamiseks nüüd juba oluliselt rohkem.