"Euroopa Liit valmistab ette mitmeid võimalusi Ukraina liikmelisuse tagamiseks tulevase rahulepingu alusel," kirjutas agentuur esmaspäeval.

"Põhjus, miks Euroopa Liit oleks valmis loobuma oma üliettevaatlikust lähenemisest laienemisele, on selge: pakiline geopoliitiline kontekst," kirjutas Politico. Väljaanne selgitas, et kuna Ukrainale avaldatakse survet teha rahuläbirääkimistel Venemaale valusaid järeleandmisi, vajab president Volodõmõr Zelenski midagi, mis aitaks rahval võimalikke järeleandmisi aktsepteerida. Juba 2014. aasta Maidani revolutsiooni ajal deklareeritud eesmärk saada EL-i liikmeks oleks Zelenski sõnul tasu, mis tuleks kätte saada mitte viie või kümne aasta pärast, vaid juba 2027. aastal.

Küsimusele, miks Ukraina ühinemise täpne ajakava on nii oluline, vastas Zelenski reedel Kiievis ajakirjanikele: "Sest kuupäevale kirjutavad alla Ukraina, Euroopa, USA ja Venemaa."

Kui selline liitumine saaks toimuma, oleks tegemist välkkiire ühinemisprotsessiga, millele pole liidu ajaloos pretsedenti olnud, tõdes Politico, kuid lisas samas, et siin lähtutaks Euroopa Liidus sageli rakendatavast põhimõttest – kui on tahtmine, leitakse ka moodus selle ellu viimiseks.

Politico sõnul toimuks Ukraina liikmeks võtmine nn tagurpidi laienemise põhimõttel, mis tähendaks, et Ukraina saaks esmalt liikmeks piiratud õigustega, misjärel tema volitusi laiendatakse vastavalt sellele, kuidas ta viib ellu Brüsseli poolt nõutud reforme.

Tavaliselt on Euroopa Liiduga liitumine labürindilaadne protsess, mis hõlmab kuut klastrit, millest igaüks sisaldab mitut peatükki teemadel alates põllumajandusest kuni välispoliitika ja kohtureformini, milles kõigis tuleb täita EL-i seatud nõuded. Enne kui riigi liikmelisuse taotlus saab edasi liikuda, peavad liikmesriigid iga klastri sulgemises ühehäälselt kokku leppima, mis tähendab, et väidetavalt on ühe riigi liikmeks võtmise protsessis umbes 70 sellist hääletust, kus ka üks vastuhääletaja saab protsessi peatada.

Selline aastakümneid hõlmav ajakava oleks Ukraina jaoks mõttetu, arvestades Venemaa sissetungi. Seetõttu töötab EL protsessi ümberkorraldamise nimel, võimaldades kiirendatud ajakava, mis võiks kehtida Ukraina – ja potentsiaalselt ka Moldova ja Albaania – jaoks. Politicoga rääkinud EL-i ametnik ütles, et aluslepingutes ei ole midagi, mis takistaks mõne riigi kiirendatud vastuvõtmist eeldusel, et see toimub ühehäälse otsusega.

See võimalus toob kõigile meelde Venemaa-sõbralikku ja Ukrainat vaenavat poliitikat ajava Ungari peaministri Viktor Orbani, kes saaks Ukraina vastuvõtmise tõkestada. Kuid Politico andmeil nähakse selle takistuse ületamisel kolme võimalust. Esmalt võiks oodata 2026. aasta aprilli parlamendivalimisteni ja loota, et Orban kaotab oma rivaalile Péter Magyarile, kes läheneks Ukrainale teistmoodi. Kui aga Orbán võidab, võivad EL-i juhid proovida veenda USA presidenti Donald Trumpi Budapesti veto tühistama. Kui need võimalused nurjuvad, võiks EL käivitada viimase abinõuna Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 menetluse, millega võetakse liikmesriigilt hääleõigus ning sellega takistada Ungaril blokeerida Ukraina liikmeks saamise püüdlusi.

Igal juhul on Ukraina EL-i liikmesus nüüd Moskva, Washingtoni ja Kiievi osaks oleva vaevalise rahuprotsessi keskmes. Kui see mis tahes rahulepingusse sisse surutakse, võib Ukraina 2027. aastaks liikmeks saamise püüdlus muutuda liiga suureks, et läbi kukkuda. See ei garanteeri küll edu Euroopa Liidus, aga annab vähemalt tugeva stiimuli sundida blokki tegema midagi, mis ei tule talle loomulikult: mõtlema tavapärasest erinevalt, võttis Politico teema kokku.