"Gaasi TTF-hindade languse taga on mitme teguri kombinatsioon. Esiteks on Euroopasse tulnud sel aastal oluliselt rohkem LNG-saadetisi võrreldes eelmise aastaga (kumulatiivselt aasta jooksul veidi üle 30 protsendi), ning globaalsed LNG-võimsused kasvavad järgnevatel aastatel oluliselt veelgi — see loob turupoolse surve madalamate hindade suunas keskpikas plaanis. Teiseks on lühiajaliselt nõudluse prognoos pehmenenud tänu leebematele ja tuulisematele perioodidele järgmistel nädalatel Euroopas, samas pikemaajalised talveennustused on ebaselged. Kolmandaks on rahvusvahelised poliitilised signaalid viimaste diplomaatiliste algatuste ümber ajutiselt vähendanud geopoliitilist riskipreemiat - globaalselt on elavnenud lootus Ukraina-Venemaa vaherahule, mis võiks suurendada nii nafta kui gaasi pakkumist maailmaturul," rääkis Kaasik ERR-ile.

"Elengeri kodukliendi paindliku paketi hind jääb detsembris ja jaanuaris praegusega samale tasemele 0,54 eurot/m3. Turul on muutujaid palju ja olukord ebapüsiv, pole kindel, et praegune hind püsima jääb. Riskid on olemas, et turg liigub veidi ülespoole tagasi. Hoiame kliendihinna praegu stabiilsena ja jälgime edasist arengut," rääkis Kaasik.

Gaasi hind Hollandi börsil on sel nädalal esimest korda alates 2024. aasta kevadest langenud alla 30 euro megavatt-tunni eest. Veel suvel oli see üle 40 euro.

Ka nafta hind on suunaga alla

Naftanõudlus ei ole tänavu eriti kasvanud, sest üldiselt ei lähe majandustel hästi. Hiina on USA-ga kaubandussõjas ja ka Indial ei ole parimad ajad. Nii ongi tekkinud olukord, kus naftat jääb üle.

"On tekkinud selline päris suur naftareserv. Tegelikult on näha, et järgmisel aastal on see reserv kahe miljoni barreli võrra suurem päevas, kui oli koroonakriisi ajal. Nii, et tegemist on väga suure muutusega," rääkis ERR-ile LHV analüütik Triinu Tapver.

Samas ei ole naftariikide seas üksmeelt tootmist kärpida.

"Naftat tootvad riigid on ise väga suures sõltuvuses naftatuludest ja nafta hinna kõikumine on muutnud nad veelgi rohkem sõltuvaks," sõnas Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

"Ekstreemsemad prognoosid näitavad, et nafta hinnad võivad kukkuda koguni 30 dollarini barrelist. Tänasel hetkel nad on kuskil 63. Pehmemad prognoosid näitavad, et umbes 60 dollarit barrelist võiks olla. Ehk siis omajagu kukkumist võiks olla," ütles Tapver.

Kui hind tõesti 30 dollari juurde kukuks, oleks keerulises olukorras Venemaa, kes sanktsioonide tõttu peab müüma naftat Hiinale ja Indiale soodushinnaga.

"Urali nafta kaupleb 45-46 dollari kandis. See tähendab, et naftatootjatele on väga erinevad reeglid maailmas kehtimas," sõnas Luikmel.

Samas ei usu Luikmel, et nii madal hind püsiks pikalt. "30-40 barrelihinnad on turul kehtivad mõned kuud ja seejärel tasapisi hinnakontroll taastub," lausus Luikmel.

Kui nafta märkimisväärselt odavneks, peaks see jõudma ka tanklatesse, kuid Triinu Tapveri sõnul üldiselt Eesti hinnataset palju ei mõjutaks.

"Eestis me ei näe tõenäoliselt nii suurt hinnalangust ei näe, isegi kui nafta hind langeks 30 dollarini barrelist. Eesti inflatsioonil on viimasel ajal olnud suurimad mõjurid mitte energia, vaid üldisemalt toidutoormete hinnakasv, pluss erinevad maksutõusud," ütles Tapver.