"See on juba mitmes järjestikune samm, kus praegune valitsus ütleb suurele osale Eesti inimestest, et neid pole riigile vaja ja nad justkui ei kuulu siia. Kaitseväeteenistus oli seni hea võimalus erineva taustaga noori liita, nüüd aga hoopis lõhestatakse. Meid on nii vähe, me ei saa seda endale lubada, et me osa inimesi lihtsalt minema viskame ja isoleerime," teatas Kõlvart esmaspäeva hommikul.

Kui vaadata aga eelnõu menetluse kulgu, siis võeti eelnõu vastu Keskerakonna saadikute toel. Keskerakonna saadikud ei nõudnud hääletust konkreetse muudatusettepaneku üle ning ka lõpphääletusel ei hääletanud mitte ükski Keskerakonna saadik selle vastu, sh hääletas B1 keelenõude kehtestamise poolt Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Keelenõue kehtestati "Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 664 SE". Keelenõue tuli sisse muudatusettepanekuna teise lugemise eel.

See muudatusettepanek ei olnud kuhugi ridade vahele ära peidetud, vaid oli ka eraldi selgitusena välja toodud: "Selgitus: Kaitseväeteenistuse seaduses täiendatakse ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu, lisades sätte, mille kohaselt ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Nõude kehtestamine on vajalik, kuna ajateenijate väljaõpe toimub eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistaks tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist."

Mitte keegi, sh Keskerakonna saadikud riigikogus, ei nõudnud hääletust ühegi muudatusettepaneku ega eelnõu üle. Teine lugemine lugemine lõpetati 5. novembril ilma hääletuseta. 

Kui 19. novembril toimus lõpphääletus, siis Keskerakonna kaheksast saadikust neli puudus. Hääletustulemuste protokollist selgub, et kohal olnud neljast saadikust jättis Andrei Korobeinik hääletamata, kuid poolt hääletasid Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Aleksei Jevgrafov ja Vladimir Arhipov. Poolt hääletas ka fraktsioonidesse mittekuuluv, kuid tänavu mais Keskerakonnaga taasliitunud Peeter Ernits.

Keskerakonna fraktsiooni juht Lauri Laats möönis, et kõnealune punkt jäi keskerakondlastel kahe silma vahele. "Kuna eesti keele oskust käsitlev punkt lisati koos mitme teise muudatusega eelnõusse riigikaitsekomisjoni konsensusliku otsusena enne teist lugemist, siis jäi meil see kommunikatsiooniprobleemi tõttu tähelepanuta. Lähtusime lõpphääletusel eelnõu algsest versioonist, kuid oleme jätkuvalt seda meelt, et keeleküsimust tuleb seaduses muuta," ütles Laats.