President Karis märkis otsuses, et põhiseaduse järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest. "Kui mõnele grupile antakse võimalus ajateenistust mitte läbida, siis peab see olema kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega," kirjutas Karis otsuses. Võrdse kohtlemise põhimõtte sätestab põhiseaduse § 12.

"Ehkki keeleoskuseta kutsealuseid ei vabastata kaitseväeteenistusest, ei kutsuta neid ometi ajateenistusse seni, kuni nad pole eesti keelt vajalikul tasemel omandanud," märkis president. "Seejuures võib inimene tegelikult osata eesti keelt, aga kui seda ei kinnita tasemetunnistus, siis poleks võimalik sundida teda oma põhiseaduslikku riigikaitsekohustust täitma."

Seaduse põhjendusena toodi riigikogus esile asjaolu, et keeleoskuseta ei suuda ajateenistuses olijad mõista korraldusi ega õppe sisu piisavalt omandada. "Kvaliteetse ja ohutu sõjalise väljaõppe tagamine on kahtlemata legitiimne eesmärk. Relvade ja juhtimissüsteemide areng muudab kutsealuste piisava keeleoskuse senisest olulisemaks. Liigse aja- ja väljaõppekulu vältimine on samuti legitiimne eesmärk ning keele õpetamise ülesannet ei saa panna haridussüsteemi asemel kaitseväele. Niisiis on seadusandjal võimalik teha valik keeleoskuse ühtlustamise kasuks ajateenistuses. Praegu tahetakse seda eesmärki aga saavutada nii, et soodustatakse neid, kes pole keelt piisaval tasemel omandanud," leidis Karis.

Riigipea tõi välja, et põhiseadus nõuab, et kui sama eesmärgi saab saavutada võrdsema kohtlemisega, siis tuleb seda eelistada.

"Alternatiivne meede ajateenistusse kutsutute keeleoskuse parandamiseks oleks see, kui kutsealune suunataks vajadusel enne teenistuse algust intensiivsesse keeleõppesse. Kui riigikaitses osalemine on põhiseaduslik kohustus ja selle eeldus on keeleoskus, siis võib muuta kohustuslikuks ka keele omandamise. Sellise meetme tõhusus praktikas võib olla kaheldav, aga intensiivse keeleõppe mittetoimimist ei saa ka lihtsalt eeldada. Samuti ei saa eeldada, et eesti keelt mitteoskavad kutsealused väldiksid edukat õpet. Keele omandamise muutmine kohustuslikuks annaks pigem signaali, et kõigilt kodanikelt oodatakse samasugust pühendumist riigi kaitsmisele," selgitas president.

Riigipea peab vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla põhiseadusega. Presidendi otsuse täisteksti saab lugeda siit.

Riigikogu riigikaitsekomisjon ei näe põhjust kaitseväeteenistuse seaduses midagi muuta. Kui inimene ei oska eesti keelt piisavalt, võib ta osaleda elanikkonnakaitses, elutähtsate teenuste osutajamisel või asendusteenistuses, ütles komisjoni esimees.

"Minu jaoks kindlasti piisavalt põhjendamatu otsus. On väga ekslik tõmmata võrdusmärk riigikaitse ja ajateenistuse vahel. Kui keegi on Eesti kodanik ja väga soovib oma riiki kaitsta. siis ta õpib eesti keele ka ära. Kui ta 18-aastaselt või 19-aastaselt seda ei oska, et minna ajateenistuse, siis võib-olla 23- või 25-aastaselt oskab. Kui ta tõesti väga tahab, siis ta teeb seda. Enne seda võib muul moel olla riigile kasulik," lausus riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200).

Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega tehakse kaitseväeteenistuse seaduses muudatus, mille järgi kutsutakse ajateenistusse üksnes need kutsealused, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel.

Kaitseressursside ametist selgitati ERR-ile, et nõude kehtestamine on vajalik, kuna ajateenijate väljaõpe toimub eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid.

"Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistaks tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist," sõnas KRA kommunikatsioonijuht Daisi Želizko-Kask.

Kaitseväest lisati, et umbes viiendik kutsealustest ei oska ajateenistusse saabudes riigikeelt väljaõppes osalemiseks ja teenistusülesannete täitmiseks piisaval tasemel. Seetõttu on kaitsevägi sunnitud korraldama neile sõjalise väljaõppe arvelt keeleõpet.