Eurooplased on püüdnud vältida suurt vaidlust Washingtoniga ja on seetõttu olnud pooleteist nädala eest avalikuks saanud venemeelse USA rahuplaani kritiseerimisel ettevaatlikud.

"28-punktise plaani mustand sisaldas punkte, mis ei olnud vastuvõetavad, aga oli ka kestva ja õiglase rahu jaoks väga olulisi elemente. Näiteks sätestas see sammud julgeolekutagatisteks USA-lt ja tema partneritelt. See on väga oluline," lausus Suurbritannia peaminister Keir Starmer.

Euroopa senine ettekujutus teest rahuni nõuab ikkagi USA julgeolekutagatisi Ukrainale. Viimase nädalaga on kriitika USA plaani suunas siiski kasvanud valjemaks.

"Teame, et Venemaa mõtteviis pole Jalta konverentsi ajast muutunud. Nad näevad meie maailmajagu mõjusfääridena. Seega peame ütlema selgelt, et suveräänset Euroopa riiki ei saa ühepoolselt tükeldada ega piire jõuga muuta. Kui muudame praegu seaduslikuks ja formaalseks piiride õõnestamise, siis avame ukse uuteks sõdadeks homme. Me ei saa seda lubada," lausus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

"Euroopa ei ole ettur, vaid suveräänne tegutseja, kellel on oma huvid ja väärtused. Kõigi nende arengutega, daamid ja härrad, ei tohi me unustada fakti, et see sõda võiks lõppeda homme," ütles Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz.

Kuid vähemalt möödunud teisipäeva seisuga polnud USA oma rahuplaani eurooplastega ametlikult jaganud.

"Seda lõplikku versiooni vähemalt mina näinud ei ole," nentis Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.

Nii palju on siiski teada, et 28-punktine rahuplaan on kahanenud 19 punktile.

"Kõik Euroopat puudutavad punktid on sealt väljas, mis on kindlasti positiivne, aga seal ei ole siiski minu teada ühtegi punkti, mis paneks Venemaale mingeidki kohustusi," ütles Kallas.

Kuid siiski on Euroopa rahuläbirääkimistest kõrvale jäämas. Ükskõik, mis kujul, puudutab see lõpuks ikka Euroopat, tõdes Kallas.

"Ka Ukrainat puudutavad punktid puudutavad otseselt Euroopat. Sest kui need punktid on sellised, kuidas saaks teha Venemaale kuidagi lihtsamaks panna survet Ukrainale, siis on ju selge, et see teeb Ukrainat nõrgemaks ja Venemaad tugevamaks. Selle tulemusel suureneb järjekordse agressiooni oht," lausus Kallas.

Seetõttu on tähelepanu langenud nüüd Vene külmutatud varale, mis paikneb Belgias. Otsust selle raha abil Ukrainat toetada on oodatud Euroopa Liidult terve sügise. Mitmed Euroopa juhid näevad võimalust tõestada, et senine plaan survestada Venemaad ja toetada Ukrainat on siiski jõus. Ja selle üle ei saa otsustada USA ja Venemaa omavahel.

"Igasugune otsus Euroopa Liidus külmutatud Venemaa vara kasutamiseks on ainult Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide teha. Tahame astuda edusamme tugevuse ja jõuõla näitamiseks, et tuua Moskva päriselt läbirääkimiste laua taha," ütles Merz.

Kuid rahuplaan, millest osa on külmutatud vara tagasi andmine Venemaale, on tekitanud osa liikmesriikide seas kõhklusi. Belgia peaminister Bart de Wever kirjutas möödunud nädala lõpus Euroopa Komisjonile, et nii takistab Euroopa Liit rahuprotsessi.

"Me peame ära kasutama seda momenti, et Venemaa on keerulises kohas, kui me räägime selle sõja finantseerimisest. See tähendab, et me peame edasi minema külmutatud varade kasutamisega. Seda nad (Venemaa – toim.) kardavad. Miks nad teevad head nägu praegu, on just sellepärast, et nad tahavad, et keegi ütleks, et ärme praegu aruta, sest situatsioon on muutunud. Ei ole muutunud," lausus Kallas.

Kuid Euroopa Liidu riigijuhid on seni lubanud vaid Ukrainat rahaliselt toetada, mitte seda kindlalt teha Vene varaga. Teised lahendused, näiteks, et liikmesriigid selle raha ise oma eelarvetest leiaks või laenaks, on aga poliitiliselt samamoodi keerulised, tõdes Kallas esmaspäeval.

"Sõjakahjude laen külmutatud varaga on kõige lihtsamini teostatav võimalus, sest kahepoolsed annetused ei kata vajadusi. Ühise Euroopa Liidu laenu või raha leidmise on mõned liikmesriigid ka välistanud," lausus ta.

Kuid külmutatud vara ümber keerlev arutelu on sisuselt jäänud toppama. Belgia on juba kuid nõudnud Euroopa Komisjonilt täpseid ettepanekuid, kuidas seda seaduslikult teha, kuid komisjon pole neid seni avaldanud. Nüüd lubab komisjon seda teha paari päeva jooksul, kuid oht on, et soodne hetk on maha magatud. See otsus on nüüd keerulisem kui vaid kaks nädalat tagasi.