Korobeiniku kandidatuuri toetas 34 kohal olnud volinikust 20. Korobeinik ütles, et loodab volikogus koalitsiooni ja opositsiooni head koostööd.

"Minu enda eesmärk on taaskäivitada need koostööformaadid, mis olid siis, kui ma olin volikogu esimees eelmisel kümnendil: kodanikuühiskonna ümarlaud, opositsiooniga nõupidamised linnale olulistel teemadel. See muidugi eeldab seda, et opositsioon ka tahab seda, aga ma loodan, et see koostöö on võimalik," lausus Korobeinik.

Korobeinik jääb aga volikogu esimehe ametisse vaid umbes aastaks. Oktoobris sõlmitud viie partneriga Pärnu koalitsioon plaanib roteerida nii linnapea kui ka volikogu esimehe kohta. Nii Pärnu linnapea Kristel Voltenberg kui ka volikogu esimees Korobeinik on seega ametis järgmise aasta lõpuni. Seejärel läheb linnapea koht erakonnale EKRE ja senine linnapea liigub volikogu esimehe kohale.

Uus volikogu otsustas, et nagu seni, jätkatakse ka edaspidi kahe aseesimehega. Tavaks on olnud, et üks neist tuleb koalitsioonist ja teine opositsioonist. Kandidaatidena seati üles kolm aseesimehe kandidaati. Koalitsiooni kandidaat oli Kari Maripuu erakonnast Parempoolsed. Opositsiooni kandidaat aseesimehe kohale oli senine Isamaa fraktsiooni juht Johan Kärp.

Lisaks neile esitas koalitsiooni kuuluv EKRE liige Valmar Veste aseesimehe kandidaadiks ka Isamaa ridades volikokku saanud Olav Karulini. Karulin teatas aga oma volikogule peetud kõnes, et pole tänase Isamaa Pärnu juhtkonnaga ühel meelel ega taha olla osa koalitsioni ja opositsiooni kemplemisest ning on seetõttu otsustanud volikogus edaspidi jääda fraktsioonituks.

Volikogu valis 22 häälega aseesimeheks Kari Maripuu Parempoolsetest ning teiseks aseesimeheks samuti 22 häälega Olav Karulini. Opositsiooni esitatud kandidaat Johan Kärp kogus 12 häält. Volikogu esimees Andrei Korobeinik ütles, et koalitsiooni ainuke aseesimehekandidaat oli Kari Maripuu.

"Olav Karulin kindlasti ei ole koalitsiooni esindaja. Tema on valitud siia Isamaast ja ta ei ole meie koalitsiooni osa. See, kuidas opositsioon ise otsustab, keda ja kuhu nad valivad, see on nende asi. Paraku volikogu aseesimehe valimiste puhul opositsioon ise ei saa hakkama, et seal on vaja koosseisu häälteenamust ehk siis koalitsioon peab appi tulema. Ja meie ees oli kaks kandidaati, me lihtsalt valisime selle, mis tundus antud juhul mõistlikum," sõnas Korobeinik.

Pärnu uus koalitsioon moodustati oktoobris Keskerakonna, EKRE, Parempoolsete, valimisliitude Pärnu Ühendab ja Südamega Pärnu vahel. Opositsooni jäid seni koalitsioonis olnud Reformierakond ja Isamaa.

Pärnu linnavolikogus on 39 kohta, sellest 22 kuulub koalitsioonile ja 16 opositsioonile. Üks volikogu liige on fraktsioonitu.