USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni 33-leheküljelises julgeolekustrateegias kritiseeritakse teravalt nii Euroopa riikide sisepoliitikat kui ka NATO laienemisvaateid.

Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi sõnul on NATO laienemine olnud lääne jaoks kõige edukam strateegiline tööriist ja Eesti seisab jätkuvalt Ukraina liikmeks saamise taga.

Küsimusele kas Eesti peaks tundma muret, et USA NATO laienemispoliitikat on kritiseerinud, vastas Vseviov, et kui mure tundmisest oleks mingisugust abi, siis võib ka muret tunda, aga tema soovitab selle asemel, et muretseda, tegutseda.

"Tegutseda Ukraina toetamisel, tegutseda oma poliitika sõnastamise ja elluviimisega. See on palju targem tegevus, kui lihtsalt muretsemine," sõnas Vseviov.

Vseviov lisas, et Eestile USA uus julgeolekustarteegia mingisuguseid draamatilisi muutusi kaasa ei too.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi sõnul ei pea ka kartma NATO murenemist, sest USA administratsioon on alliansi olulisust läbivalt rõhutanud. Küll aga on selge, et USA ja Euroopa erisuhe on muutunud. Ameeriklased muretsevad aina rohkem hoopis Vaikse ja India ookeani piirkonna pärast ja näevad eksistentsiaalse probleemina pigem Hiinat.

"Nad üha enam sellele piirkonnale keskenduvad, nii et see, et varem või hiljem väljendub see ka USA vägede kohalolekus siin Euroopas, ei tohiks küll kellelegi üllatusena tulla. Loomulikult meile see ei ole positiivne areng. Meie asi on ameeriklasi veenda ka selles, et tegelikult Euroopa julgeolek on nende jaoks oluline, aga päeva lõpuks reaalsus on lihtsalt selline, nagu ta on," ütles Kaljulaid.

Strateegiadokumendi järgi on Venemaa tegevus Ukrainas endiselt keskne julgeolekuprobleem, kuid samal ajal soovivad ameeriklased liikuda Kremliga strateegilise stabiilsuse poole. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Marek Kohv ütles, et USA administratsioonile on edaspidi olulised lepingulised suhted.

"Väga selgelt on Venemaa selles uues strateegias nimetatud kui võimalik partner erinevates tehingutes, et selline otsene Venemaa kui julgeolekuohu nimetamine seekordses dokumendis esile ei tulnud," sõnas Kohv.

Kohvi sõnul on positiivne, et USA seisukohad said nüüd mustvalgelt kirja, sest see annab eurooplastele veelgi suurema tõuke tegeleda oma kaitsega, et vajadusel tõhusalt USA-d asendada.