Kui president jätab mõne seaduse välja kuulutamata, siis ta saab seda teha viidates vastuoludele põhiseadusega. Seetõttu arutavad olukorda nii riigikogu põhiseaduskomisjon kui ka eelnõu ette valmistanud juhtivkomisjon.

Põhiseaduskomisjon asub edasist tegevusplaani kokku leppima 16. detsembril, ütles komisjoni esimees, Eesti 200 erakonna liige Ando Kiviberg.

Tema sõnul on keelenõude taga kaitseväe konkreetne mure, mis vajab lahendamist, teisalt presidendi osundus, et keelenõue võib võimaldada mõnel kodanikul kaitseväeteenistust vältida, väärib samuti lahendamist.

Ka riigikaitsekomisjon plaanib teisipäeval seadust arutada, et riigikogul oleks võimalikult ruttu võimalik asjaga edasi liikuda, rääkis riigikaitsekomisjoni juht, samuti Eesti 200 erakonda kuuluv Kalev Stoicescu.

Tema sõnul oli riigikaitsekomisjonil juba varem plaanis esmaspäeval kohtumine president Alar Karisega, mille käigus on võimalik teineteise mured ära kuulata ja otsus välja kujundada.

Kas riigikaitsekomisjon teeb ettepaneku seadus uuesti muutmata kujul vastu võtta, Stoicescu öelda ei osanud, kuid ta märkis, et kuna sel juhul võiks vaidlus jõuda riigikohtusse, võib olla mõistlik midagi muuta.

"Võib-olla on targem teha muudatusi. Asja huvides on, et asi jõustuks võimalikult kiiresti," rääkis Stoicescu ja viitas, et lisaks keelenõudele oli seaduses ka hulk muid kaitseväe soovitud asju.

Kui komisjonid on riigikogule teinud ettepaneku, mida edasi teha, saab ka riigikogu otsuse langetada.

President Alar Karis jättis 5. detsembril välja kuulutamata kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, kuna sellega rikuti presidendi hinnangul võrdse kohtlemise põhimõtet.

Nimelt hindas Karis, et kui seadusega antakse mõnele grupile võimalust ajateenistust mitte läbida, siis see ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise printsiibiga.

Kui põhiseaduskomisjon ja riigikaitsekomisjon on presidendi otsust arutanud, teevad nad ettepaneku riigikogule, kas seadust muuta või see muutmata vastu võtta. Kui riigikogu seaduse muutmata kujul vastu võtab, võib president saata selle riigikohtule põhiseaduslikkuse kontrolliks.