Tervete kvartalite pimedusse jätmine on üks võte aastaid väldanud vägikaikaveost, mida osa inimesi nimetab väljapressimiseks, teised jultunud äriks, aga kaitset selle vastu õieti pole, selgub seekordsest "Pealtnägijast".

Hoolimata joviaalsest olekust ja lõunamaisest šarmist on Konstantin Ivanišvili oma vastastele vereimeja võrdkuju. Ainuüksi tema nime kuulmine ajab pikaaegsetel kommunaalamentikel karvad turri, sest tema kahtlasevõitu ja mõnede hinnangul suisa ebamoraalsed ärivõtted on tekitanud ebameeldivusi sadadele peredele. 

Nimelt kuulub 67-aastasele ettevõtjale eri firmade kaudu mitukümmend - tippajal isegi ligi 80 kinnistut Tallinnas ja selle lähiümbruses -, millest suur osa on teed, tänavad ja trassid, mida üldjuhul keegi ei taha, aga millest tema tegi endale elatusallika.

Ivanišvili ja mõne teise samas nišis tegutseja ärimudel toetub suuresti buumiaja jamadele. Tüüpiline stsenaarium on, et põllule rajati uuselamurajoon. Majad müüdi maha, aga enne, kui teed ja taristud lõpetati, läks või pahatihti lasti meelega arendaja pankrotti. Pankrotihaldur pani teed ja tänavad müüki. Kui üldjuhul teid keegi ei osta, siis Ivanišvili haistis ärivõimalust, ostis need võileivahinnaga ära ning hakkas esitama teede-tänavate kasutamise eest soolaseid arveid ja muud moodi elanikke survestama eesmärgiga, et taristu talt ära ostetaks.

Üks tulisemaid kokkupõrkekohti oli Tallinnas Harku järve äärne Hargi tänav. Ligi kümme aastat kestnud saaga põhjustas tülisid, intriige ja kohtuvaidlusi, millest rääkis "Pealtnägija" juba 2018. aastal, kui Ivanišvili ärimudelit esimest korda tutvustas.

Nii nagu toona, pole ka nüüd Ivanišvili kitsi enda vaadet kaamera ees jagama. Tema sõnul võinuks tänavate elanikud ise samamoodi seljad kokku panna ja need taristud ära osta, aga ei teinud seda. Kui tema selle äririski võttis, on tal enda arust täielik õigus sellelt teenida.

"Ma tean, et ei tohi müüa püssirohtu, ma tean, et ei tohi müüa narkootikume. Ma tean, et ei tohi teha lõbustusmajasid. Ja ma tean, et iga ärimees peab tegutsema legaalse äriga ja minu arust see, millega ma tegutsen, on legaalne äri," ütles Ivanišvili.

See äri mõjutab otseselt sadu Hargi tänava peresid. Teiste seas on sinna oma kodu rajanud ettevõtja Priit Jüriöö ja sisejulgeoleku taustaga tippjuht Raivo Küüt.

"Esimene üllatusmoment oli vist see, kui selgus, et meie tänavasse ei tohi jäätmeauto, mis on suur auto, isegi sisse sõita," tõi Küüt näite.

Priit Jüriöö sõnul takistab ärimees autosid füüsiliselt. "Ta on heitnud autode ette, ehitusautode ette. Ta on toonud inimeste väravad ette romuautosid," kirjeldas Jüriöö.

Kohalikud elanikud ei jätnud jonni ning pöördusid nii Ivanišvili kui ka linna vastu kohtusse ning aastate jooksul hargnes sellest vähemalt viis eraldiseisvat kohtuprotsessi. Lõpuks, 2022. aasta kevadel andis linn survele alla ja otsustas tänava Ivanišvililt ära osta. Maatükk, mille ärimees soetas kümmekond aastat varem pankrotipesast 10 000 euroga, teenis talle nüüd 237 600 eurot ehk rohkem kui 20-kordse kasumi.

Tõe huvides tuleb öelda, et Ivanišvili pole ainus, kes sellises spetsiifilises ärinišis tegutseb. Paralleelselt Hargi tänavaga küpses juba aastaid samalaadne konflikt veel mitmes teises linnajaos. Näiteks Pirital, kus tänavakaupmehe Aleksander Vaini firma omandas Sirptiiva ja Kannustiiva tänavad, aga jättis need hooleta.

Timofei Fjodorov ja Herman Petrov on ühed aktiivsemad sellekandi elanikud, kes kohalikke koondavas Facebookis grupis tänavaprobleemide teemal sõna võtnud. Kommunaalameti rajamise ja korrashoiu teenistuse juhi Elari Udami sõnul püüdis linn sealgi esialgu appi tulla, eraldades 2022. aasta kevadel reservfondist isegi 69 000 eurot, et tänavad ära osta, aga müüjad hakkasid veiderdama ja tehinguni ei jõutud.

"Notariaeg ja hind oli kokku lepitud, aga tegelikult notari päeval selgus, et teine pool ei tulnud kohale ja selgus, et samal ajal oli see müüdud kaks korda kallimalt kolmandale isiku," rääkis Udam.

Sealt alates võttis linn jäiga seisukoha, et ei kulda enam selliseid teespekulante üle, mis ühelt poolt on tervitatav maksumaksja rahaga ringi käimine, aga teistpidi tähendab, et neil, kes endiselt Ivanišvili meelevallas, tuleb varuda veel pikemat meelt.

Haistes, et linna uute praktikate tõttu kuivab nende äri peagi kokku, asusid teeärikad välja nuputama uusi skeeme, kuidas linna survestada. Selleks oli Ivanišvilil taskus trumpkaart - tänavalgustus. Nimelt, veel ammu enne Hargi tänava müüki linnale seadis Ivanišvili Hargi tänava valgustusele eraldi servituudi, mille omanikuks on siiani ühe tema äripartneri ettevõte.

"Ma läksin tuttava juurde, et sa praegu võileiva eest ostad need laternad, aga usu mind, et nemad maksavad ja iga laternaposti niisugune alla keskmise hind on kaks ja pool tuhat eurot. Ja kui sa ostad minu käest neid viiesaja euroga tükk, sa pärast saad kaks ja pool tuhat inimesele. See tundis huvi ja ta ostis minu käest," jutustas Ivanišvili.

Seega 2022. aasta kevadel, kui linn Ivanišvililt maajupi ära ostis, jäi tänavavalgustus rangelt võttes ikkagi tema mõjusfääri. Mis oli selle lükke tegelik mõte, sai selgeks tänavu sügisel, kui kommunaalametile laekusid taristuomaniku hoiatuskirjad.

"Erinevad äriühingud, kes omavad tänavavalgustuse lõikusid, saatsid ühel päeval meile kirjad, et nad ei talu rohkem seda, et nende vara kasutatakse tänavate valgustamiseks ja lülitavad nad välja," ütles Udam.

Kõigepealt, 20. septembril kustusid tuled Hargi tänaval ning vaid kaks päeva hiljem ka Pirital. Kusjuures sama päeva hommikul jäi juhuslikult elaniku kaamera vaatevälja, kuidas üks elektrik sündmuskohal juhtmed lahti ühendab.

"Mina jalutasin koeraga, läksin vestlesin temaga. Ta ütles, et ta ei saa siin mitte midagi teha. Ta ei ole omanik, ta on lihtsalt teostaja. Me kutsusime politsei, aga ta tegi nii kiiresti, et kui politsei tuli, siis kusagil paar minutit enne ta läks ära," meenutas piritalane Timofei Fjodorov.

"Pealtnägija" ei saagi selget vastust, kas Pirita teeärimees Vain on otse Ivanišviliga seotud või kopeerib tema võtteid, kuid fakt on, et Ivanišvili teab seal toimuvat peensusteni.

Tänava elanikele oli see järjekordne šokk ja alandus. Ühelt poolt vaatas linn nende sõnul aastaid kiusamist tegevusetult pealt ning reageeris alles viimases hädas. Nüüd selgus, et kui tänav lõpuks ära osteti, saadi enda omandusse küll puud ja põõsad ning asfaltkate, aga mitte maa-alused kaablid ja elektripostid.

Asja teeb eriti jaburaks, et nii Hargi tänaval kui ka Pirital oli linn vahepeal tänavalgustust maksumaksja kulul ka remontinud, aga nüüd ei suuda tagada, et tuled põleks.

"Olukord on kehv, eriti praegu, kus lund ei ole. Tegelikult praeguse ilmaga on ikka kottpime. Ikka väga-väga pime. See ei ole normaalne," kirjeldas Jüriöö.

Raivo Küüt nimetab taolist ärikultuuri kuritegelikuks.

Praeguseks on Hargi tänav valgustuseta juba kaks ja pool kuud. Uhkete eramute omanikud kõnnivad koju pealampidega ning tänavad õnne, et siiamaani pole juhtunud ühtegi tõsist õnnetust. Pirital elavad inimesed lähenesid asjale loovalt ja lülitasid hiljaaegu ise kolmandiku tänavapostidest tööle.

"Üks naaber on taastanud kaks posti, teine naaber veel kaks. Praegu kusagil viis-kuus tükki ei tööta ja see on alates septembrist," rääkis Fjodorov.

Elari Udam ütles, et nad mõistavad elanike pahameelt ja tegelevad aktiivselt lahenduste otsimisega. Näiteks Hargi tänaval proovitakse sõlmida valgustuse jaoks rendileping ja kokkulepe ärimeestega on tema sõnul lähipäevade küsimus. Pirital tuleb aga kõigepealt tegeleda maa omandi küsimusega, mis on kardetavasti palju pikem protsess.

Konstantin Ivanišvili ei tunne, et teeks kellelegi põhjendamatult liiga ning lubab kaitsta oma omanikuõigusi lõpuni välja.

"Mina näen seda niimoodi, et tuleb omavalitsus ja kõik, minu käest ostab vara. Siis ei ole seda probleemi, nad lihtsalt peavad tulema ja ostma. Nad peavad tulema ja rentima. Kui nemad ei mõtle ja nendel ei ole kahju, miks mulle peab olema kahju? Kui te teete mulle selgeks, ma võtan kaabu maha ja homme panen lambid põlema," teatas ärimees Ivanišvili.