4,5-protsendise puudujäägi sisse mahtumiseks jätkatakse tuleval aastal ministeeriumite kärbetega. Lisaks üritatakse kasutada rohkem välisraha, ajatatakse investeeringuid ja vähendatakse riigihoonete korrastamist.

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu arvates ei pingutata aga püksirihma piisavalt ja seda nimetatakse üle jõu elamise eelarveks.

"See eelarve kasvatab valitsemiskulusid ja see eelarve tegelikkuses tekitab juurde ka täiendavat inflatsiooni, nii et ta sellisel kujul on paraku kõlbmatu ja tekitab meile tulevikku juurde täiendavat rahanduslikku määramatust," ütles Reinsalu.

Keskerakonna esindaja Vadim Belobrovtsevi sõnul on kaitsekulude kasv mõistetav, kuid arusaamatust tekitab näiteks maksuküüru kaotamisest tekkiv eelarveauk. Samuti ei mõista ta, miks ei võtnud koalitsioon kuulda ühtegi opositsiooni muudatusettepanekut.

"Oleme omalt poolt näidanud, et oleme koostööks valmis, räägime, arutame, võtke mingisugused muudatusettepanekud ka vastu. Kahjuks me näeme, et mitte midagi pole muutunud. Koalitsioon ikka käitub teerullina, ükski opositsiooni ettepanek ei olnud heaks kiidetud, ei olnud vastu võetud koalitsiooni poolt. Mis koostööst me siin üldse saame rääkida," rääkis Belobrovtsev.

Nii Keskerakond kui ka Isamaa mainisid muudatusettepanekutes toiduainete käibemaksu langetamist ja automaksu kaotamist. Nende katteallikad olid aga erinevad.

Majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa (Eesti 200) sõnul ongi eelarve ühelt poolt lihtsalt valitsevate erakondade poliitilist nägu, teisalt aga pakutakse muudatusettepanekutes tihti katteta lubadusi.

"Kui keegi esitab muudatusettepaneku, siis ta peab ka ära näitama nii-öelda selle muudatusettepaneku tulupoole. Ütleme kõik need muudatusettepanekud räägivad siiski, kellele tuleks rohkem raha anda ja enamikus neist ei olnud seda tulupoolt selgelt ära näidatud," ütles Reinaas.

Riigikogu võttis kolmapäeval 51 poolthäälega vastu Eesti tuleva aasta riigieelarve. Eelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot ja puudujäägiks on plaanitud 4,5 protsenti.

Riigikogus vastu võetud tuleva aasta eelarve prioriteediks on kaitsekulude kasv üle viie protsendi. Sellele lisaks kaotatakse niinimetatud maksuküür ja jäetakse ära plaanitud tulumaksutõus. Eelarvepuudujääk on 4,5 protsenti, mis mahub täpselt kaitsekulutusteks lõdvendatud reeglite sisse.

"Kui tänast meie piirkonna poliitilist olukorda vaadata, siis ma arvan et iga eestimeelne inimene saab aru, et praegu on olulisem kaitsekulusid kasvatada, kui eelarvedefitsiiti siis vähendada," kommenteeris rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Annely Akkermann.

"See, et selle jaoks peab Eesti laenu võtma, ma arvan on samuti täiesti mõistetav, sellepärast et julgeolek ja julgeolekukulud on võib-olla kõige tähtsamad ja kui tulevikus - ja ma usun, et järgmine aasta hakkab majandus kasvama - siis on võimalik eelarvepositsiooni ka oluliselt parandada," lisas Marek Reinaas (Eesti 200).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa kinnitusel teenib 2026. aasta riigieelarve ühiskonna väikese osa huvisid ja kujundab tulevikku, kus osa inimesi jääb ukse taha. 

"Reformierakonna suunab maksumuudatuste kaudu kõrgepalgalistele, neile,  kellel niigi läheb hästi, igal aastal vähemalt 114 miljonit eurot. Seda tehakse olukorras, kus absoluutses vaesuses elavate laste arv kasvab, erihoolekande teenust ei suudeta rahaliselt katta ja  pensionärid moodustavad suure osa suhtelises vaesuses elavatest inimestest. Nemad ei saa peaaegu mitte mingit leevendust. Selline poliitika ei ole mitte lihtsalt ebaõiglane, see on ka majanduslikult lühinägelik ja moraalselt vale," märkis Läänemets.

"Kui eelarve teenib vaid väikest osa ühiskonnast, siis kaotame kõige olulisema – tunde, et  oleme ühes paadis ja liigume ühise eesmärgi poole. Seda ühtsust on praeguses julgeolekuolukorras hädasti vaja," lisas Läänemets.  Uus riigieelarve süvendab tema sõnul ebavõrdsust, kasvatab riigi võlakoormust ja surub meile kõigile kaela tulevikukohustused, mida on väga raske täita. 

Sotsiaaldemokraatide esimees nimetas pretsedendituks riigi võlakoormuse kasvu, mis suureneb nelja aastaga veerandi võrra ja tekitab eelarvesse kahe miljardi suuruse augu.

"See tähendab, et Eesti hakkab nelja aasta pärast maksma aastas  450 miljoni euro ulatuses intresse. Iga inimene maksab siis oma tulumaksust  3,7 protsendipunkti selleks, et saata see raha välismaistesse pankadesse. Need eurod ei lähe õpetajate palkadeks ega päästjate varustuseks, vaid võlgade teenindamiseks," ütles Läänemets.

Eelarvemiinus jääb aga järgmise valitsuse lahendada  koos survega kärpida haridust, tervishoidu ja pensione.