Majandusminister Erkki Keldo allkirjastas kolmapäeval töölepingu seaduse muutmise eelnõu, kuhu on viidud sisse kooskõlastusringil tehtud muudatused.

Eelnõuga sooviti esialgu anda uut alkoholikäitlemise erandit alaealistele, mis tähendanuks, et vähemalt 16-aastased saaksid valmistada klientidele teenindusasutustes alkoholi sisaldavaid kokteile. Värskelt uuendatud eelnõus niisugust sätet aga enam ei ole.

"Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eeemaldatud," sedastas ministeeriumile laekunud ettepanekuid sisaldav dokument.

Lisaks jäetakse ära ka muudatus, mille kohaselt võiks tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi sisaldanud klaaside koristamisel.

Seega jääb alaealistele kehtima üksnes üks alkoholi käitlemist puudutav erand, nimelt see, et alaealine võib töötada alkoholi ladustamisel või kaubanduslikul edasitoimetamisel, kui on tagatud, et alkohol on avamata pakendis.

Majandusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et esialgselt eelnõus olnud ettepaneku taga oli idee, et noored saaksid esimese töökogemuse kergemini ning see oleks ettevõtjatele bürokraatiavaba.

"Esimene ettepanek oli, et kui täna läheb noor kohvikusse oma esimesele töökohale, ei tohi ta seaduse järgi näiteks õlleklaase ära viia või alkoholi serveerida. Kuna me ei saanud sotsiaalministeeriumiga kokkuleppele, siis selleks, et mitte seadust kinni hoida, võtsime selle konkreetse punkti, mis puudutab alkoholi käitlemist, hetkel välja ja tegime ettepaneku, et las siis riigikogu arutab, kas see täiendav muudatus on vajalik," lausus Keldo.

Tema sõnul ei ole alkoholitarvitamise soodustamine kindlasti vastuvõetav, eriti noorte puhul, aga tihti on suvekohvik või restoran eriti väiksemates kohtades noorte esimene töökoht ning kui seal töötada ei saa, jääb töökogemus üldse saamata.

"Me riigina ei peaks üle reguleerima, anname otsustusõiguse lastele ja vanematele," ütles Keldo ja rõhutas, et ka pärast seadusemuudatust peab noor tööleminekuks igal juhul lapsevanema nõusoleku saama.

Minister lisas, et tema ettepaneku kohaselt võiks alates 16. eluaastast anda noortele rohkem võimalusi esimene positiivne töökogemus saada.

Noorte töötamine pereettevõttes muutub lihtsamaks

Eelnõus on teisigi noorte töötamist puudutavaid muudatusi. Põhjenduseks on toodud 15-24-aastaste kõrge töötuse määr, mis näitab vajadust lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi ja toetada nende varast kaasamist tööturule.

Näiteks loob eelnõu võimaluse seitsme- kuni 17-aastasel töötada oma pere ettevõttes, ilma et talle tegevusvaldkonna piirangud kehtiks. Pereettevõtte all peetakse silmas olukorda, kus alaealise tööandjaks on tema vanemad, vanavanemad, lapsendajad, õed, vennad või tädid ja onud. 

Praegu ei luba seadus seitsme- kuni 12-aastast alaealist töötada muul tegevusalal kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuses, mis tähendab, et oma pere suvekohvikus või väikses talumajapidamises selline alaealine töötada ei või.

"Pereettevõttes esimese töökogemuse saamine, mis on noore jaoks positiivne kogemus, võib suurendada temas motivatsiooni ja huvi töötamise vastu. Tegemist oleks alaealise jaoks lisavõimalusega, mitte kohustusega, ning töötamine toimuks pereliikmete järelevalve all ja seadusega alaealiste töötamisele kehtivate nõuete piires," selgitatakse eelnõu seletuskirjas.

Ka saavad alaealised töötada koolivaheaegadel rohkem kui poole koolivaheajast, kuid iga koolivaheaja kohta on eraldi paika pandud maksimaalne tööperiood.

"Muudatus annab võimaluse alaealisel paindlikumalt töökogemust omandada, säilitades samas tasakaalu töö ja puhkamise vahel," seisab seletuskirjas.

Lisaks ühtlustatakse eelnõuga alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkus täiskasvanute puhkuse kestusega ehk see väheneb 35 kalendripäevalt 28-ni.

Seda muudatust põhjendab eelnõu seletuskiri vajadusega muuta alaealise töölevõtmine lihtsamaks ja tööandjale atraktiivsemaks.

"Kooliealiste noorte senisest tagasisidest on ilmnenud, et alaealised ise soovivad tööelus täiskasvanutega võrdset kohtlemist, sealhulgas võrdsete töötingimuste rakendamist nende suhtes," lisatakse eelnõus.