Agur küsis sotsiaalmeedias, kas paljude Ida-Virumaa ja ka mujal Eestis tegutsevate niinimetatud üleminekukoolide ehk endiste vene koolide juhid kavatsevad oma lõpetajatele osta Venemaa viisad ja nad sealsetesse kutsekoolidesse õppima saata, arvestades, et nende puudulik eesti keele oskus sulgeb neile võimaluse Eestis gümnaasiumisse suunduda.

Aguri sõnul näeb Jõhvis, Sillamäel ja Narvas tegutsev Ida-Virumaa kutsehariduskeskus seda umbes poole koolitäie noorte pealt, kes tänavu kevadel vene põhikoolid lõpetasid.

"Nüüd ei ole ka kutsekoolides, sealhulgas Ida-Virumaal, enam venekeelset kutseõpet. Kuhu te nad saadate enda arvates? Te lükkate jätkuvalt, sealhulgas aastal 2025, oma põhikoolist üle müüri umbkeelsed noored, kes ei oska sõnagi eesti keelt. Ja neid on palju," sõnas ta.

Kutsehariduskeskuse juhi sõnul on kõik need lõpetajad saavutanud paberite järgi B1 keeletaseme, ent tegelik eesti keele oskus vastab sellele tasemele vaid rõhuval vähemusel.

"Ma ei räägi praegu eestikeelsele õppele üleminekust ja nendest põhikoolides õppijatest, kes täna on jõudnud kolmandatesse ja viiendatesse klassidesse ning kellest esimene nii-öelda eesti keelt oskav lend jõuab 2030. aastal gümnaasiumisse ja rakenduskeskharidusse. Ka need õppijad, kes täna õpivad kuuendates, seitsmendates, kaheksandates ja üheksandates klassides, peavad seaduse järgi lõpetama põhikooli vähemalt B1-tasemel eesti keele oskusega," tõi Agur välja.

Paraku see tema sõnul nii ei ole ning seepärast leiab Agur, et nende koolide juhid petavad nii oma õpilasi, nende vanemaid kui ka riiki.

"Lükkate üle müüri noori, kellel on eesti keeles minimaalselt võib-olla heal juhul nõrk A1-tase või lausa olematu keeleoskus ja vaatate rahulikult pealt, kuidas nad edaspidi "elus hakkama saavad". Õieti teid ei huvita. Mida te teinud olete? Õieti, miks te ei ole olnud oma ülesannete kõrgusel? Kas te üldse saate aru, koolijuhid, vene põhikoolide koolijuhid, milline vastutustundetus on lasta koolist välja umbkeelseid noori?" küsis ta.

Aguri sõnul näeb ta, kuidas õpilased ei oska tunnis tualetti küsida ega saa aru, kui neil paluda endale teed valada või öelda, et klassiruum asub koridori lõpus.

Vabanduseks pole tema hinnangul seegi, kui öelda, et õpetajaid on raske leida, sest see on direktori hool ja vastutus.

"Kõik on teie korraldada, kui teil on selleks tegelik soov. Ja hoiakud. Ja väärtusruum. Kas on? Kahtlen. Tulemusi ju ei ole. Ja muide, meie piirkonna vene põhikoolide lõpetajate inglise keele oskus on ka pea olematu, samuti on nõrk matemaatika," tõdes Agur.

Ta lisas, et need lapsed ei ole süüdi. Sageli on nende keelekeskkond kodus ja väljaspool kooli samuti nõrk või olematu, kuid seda enam on kool tihti ainus koht, kus noortele riigikeel selgeks õpetada ning luua eesti keele- ja väärtusruum. Vastutus selleks lasub Aguri kinnitusel vene põhikoolide koolijuhtidel ja nende koolide pidajatel. Koolijuhid, kes ei seisa Eesti riigi ega noorte eest, peaks tema hinnangul välja vahetama.

"Võimestamiste, kohandumiste ja muude moodsate sõnakõlksude aeg on läbi. Tuleb õpetada riigikeel päriselt selgeks. Kogu lugu," lausus Agur.

Kool peatab muu õppe, et esmalt keel selgeks teha

Selleks, et enda juhitavas Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses probleeme lahendada, kavandab ta radikaalset reformi: tavalisse õppetöösse tehakse pikk paus, õpetatakse kõigepealt eesti keel selgeks ja siis alles minnakse edasi.

"Enam teisiti ei saa," nentis Agur. "Milline võiks olla toimiv lahendus? Tuleks riigistada Ida-Virumaa põhikoolid. Või kogu põhiharidus. Riik on koolipidajana usaldusväärne ja teeks selle asja lõpuks korda."

Ott Pärna, kelle juhtimisel moodustatakse Tallinnas tuleval sügisel tööd alustav Tallinna tehnoloogiakolledž ning kes töötab tulevase kolledži üheks osaks oleva Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli direktorina, oli Aguri kriitikaga nõus ja märkis, et tema koolis õpivad täisealised noored, kes ei suuda eesti keeles kirjutada isegi oma nime ega hobi, rääkimata lihtsast vestlusest riigikeeles.

"Sellise keeleoskuse tasemega ei ole neil võimalik kolledži tasemel ja eesti keeles omandada ei üldharidust ega tehnoloogilist eriala. Hilisemal tööturul võivad nad olla ohtlikud nii endale kui ka teistele, sest eriala on jäänud omandamata just puuduliku keeleoskuse tõttu," tõdes Pärna.

Ta märkis, et need noored on tulnud kutsekooli muu hulgas Loksa, Maardu, Lasnamäe ja Õismäe venekeelsete koolide põhikooliastmest ega ole ise selles süüdi, et keelt ei oska. Vastutus lasub sotsiaalsel ja hariduskeskkonnal, kust nad tulevad, eeskätt ükskõiksetel koolijuhtidel ja koolipidajatel, kelle koolides on need noored üheksa aastat heas usus õppinud.

"Tallinna tehnoloogiakolledži juhina teen omalt poolt kõik, mis on minu võimuses, et nimetatud koolidest kujuneksid eestikeelsed koolid. Seniks, kuni see õnnestub, tegeleme oma kolledžis esmajoones intensiivselt riigikeele õpetamisega ning alles seejärel eduka ja põneva karjääri jaoks vajaliku tehnoloogia- ja erialaõppega, juhul kui selleni küünditakse," lisas koolidirektor.

Kaldoja: aastaks 2030 omandavad kõik lapsed haridust eesti keeles

Keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja sõnas ERR-ile, et eestikeelsel õppel on keskne roll õpetajatel, kuid ka koolide, haridusjuhtide ja direktorite suhtumine on võtmetähtsusega.

"Kindlasti läheb olukord eestikeelsele haridusele ülemineku valguses paremaks. Üleminek toimub järk järgult, kuid tempokalt – aastaks 2030 omandavad kõik lapsed riigi- ja munitsipaalkoolides haridust eesti keeles. Koolieelsed lasteasutused on juba praegu eestikeelsele õppetegevusele üle läinud. Mõistagi on keskne roll õpetajatel, kuid koolid, haridusjuhid ja pidajad ning nende suhtumine on samuti võtmetähtsusega," lausus Kaldoja.

Kaldoja tõi ka välja, et õpetajatele on juba aastaid pakutud erinevaid keeleõppeprogramme, et üleminek eestikeelsele haridusele läheks sujuvamalt. Samuti on kasvatatud riiklikku tellimust õpetajate koolitamisele ning eraldatud erinevaid toetusi üleminekukoolidele.

"Toetusi saab kasutada nii õpetajate kõrgema palgaga motiveerimiseks kui ka lastele erinevate toetavate hariduslike lisavõimaluste pakkumiseks. Üksnes eesti keeles õpetamiseks on muudetud ka õpetajate ja teiste haridustöötajate kvalifikatsiooninõudeid," sõnas keelepoliitika asekantsler.

Ta lisas, et õppekavade paindlikkus võimaldab koolidel õppekavas ja tunniplaani koostamisel luua ka rätsepalahendusi, et paremal moel õppeainete koormust õppeaasta kestel jagada. See omakorda võimaldab õpetajatel valida sobiv metoodika ja töötempo.

"Lihtsamaks kohanemiseks soovitatakse üleminekuklassides alustada õppeaasta alguses suuremas mahus eesti keele õppimisega ning tegeleda vähem õppeainetega, mis eeldavad põhjalikumat keeleoskust. Aineõppes on võimalik ja tegelikult lausa vajalik keskenduda esmalt ainealasele sõnavarale ja terminoloogiale. See annab võimaluse korrata varem õpitut ja loob aluse edasiseks aineõppeks," rääkis Kaldoja.

Teisiti tehes tekivad tema sõnul lüngad mitte ainult keeleküsimustes, vaid ka aineteadmistes. Ta tõi välja, et põhikoolis saavad koolid õpilaste toetamiseks ka keeleõppetoetusi, et iga õpilase keeleoskuse arengut toetada.

Kaldoja lisas, et loodud on ka mitmeid veebilahendusi, mille kaudu on võimalik keelt praktiseerida. VeniVidiVici kaudu saab eesti keelt praktiseerida tasuta virtuaalse keelepraktika käigus. Riigi toel on loodud e-õppe kursused Keeleklikk (0-A2 tase) ja Keeletee (B1 tase) vene, inglise ja osaliselt ka ukraina keele baasil. Samuti leiab suure hulga eesti keele õppimise võimalusi integratsiooni sihtasutuse veebilehelt.

Haridusministeeriumi esindaja rõhutas, et eestikeelsele õppele on lubatud ja võimalik üle minna ka seaduses nõutust suuremas mahus ja kiiremas tempos, haarates kaasa rohkem klasse. See eeldab aga kooli võimekust, sealhulgas võimalust pakkuda lisatuge korraga kõigile üleminekuklassidele.

"Eesti keele õpet ja selle omandamist toetab uuel õppeaastal ka niinimetav ettevalmistav õpe, mida pakutakse põhikooli lõpetanutele ning selle üheks eesmärgiks on keeleoskuse parandamine, et jätkata õpinguid järgmisel kooliastmel, näiteks kutseõppes või gümnaasiumis," ütles Kaldoja.

Eestikeelsele õppele üleminek algas lasteaedades ning koolide esimestes ja neljandates klassides eelmisel aastal ning see jätkub järk-järgult klasside ja õppeaastate kaupa, jõudes lõpule 2030. aastaks.