Agur selgitas pühapäeval sotsiaalmeediapostituses, et 2. veebruaril alanud kahekuulisele eesti keele kursusele ei ilmu regulaarselt umbes sadakond õpilast kohale.

See on keeleõppes osalevast 500 õpilasest viiendik.

Agur kirjutas venekeelses pöördumises kooli lastevanematele, et nad räägiksid kodus lastega ning rõhutaks, et intensiivne keeleõpe ei ole mitte kohustus, vaid võimalus.

"Arutage lastega, kui oluline on see periood nende elus, ning aidake neil mõista, et praegu tuleb seda võimalust maksimaalselt kasutada. Tuleb lihtsalt tulla kooli ja õppida. Oleme teinud kõik vajaliku selleks, et teie lapsed saaksid eesti keele kvaliteetselt omandada," kirjutas ta.

Aguri üleskutsele reageeris esmaspäeval kriitiliselt Narva linnapea Katri Raik, kes leidis, et Aguril ja koolil on kodutöö tegemata.

"Alustasite suures mahus eesti keele õppega. Kas rääkisite enne õpilastega, kas kaasasite nad õppe kavandamisse, kas küsisite arvamust? Kas kutsusite vanemaid kokku? Kas selgitasite laiemale kohalikule avalikkusele?" kirjutas Raik.

Raik soovitas koolil õpilaste poole pöörduda individuaalse lähenemisega.

"Kui ma tohin endise koolijuhina soovitada, siis nii koolijuht kui õppenõustajad: individuaalsed pöördumised, telefonikõned, isiklikud kirjad (AI ei aita!), kohtumised nn kadunud õpilasega. Olete juba nädala kaotanud. Mis siin oodata? Oma õpilased tuleb ikka ise üles leida," selgitas ta.

IVKHK alustas 2. veebruarist keelekursuseid kooli esimese ja teise kursuse õpilastele, kelle eesti keele oskus ei vastanud B1-tasemele.

Aguri sõnul ei osanud paljud IVKHK õpilased eesti keeles isegi elementaarseid fraase, rääkimata eesti keeles hariduse omandamisest. Seepärast otsustas Agur peatada keele omandamise ajaks kutseõppetöö.

Kursuse korraldamiseks pidi kutsehariduskeskus juurde palkama üle 20 keeleõpetaja ning siiani otsitakse veel viit keeleõpetajat.

Keeleõpetajatele, keda otsitakse tööle kolmeks kuni viieks kuuks, on IVKHK lubanud vähemalt 3000 euro suurust palka ning tasuta elamispinda.

Pärast Raiki avaldust reageeris sellele omakorda Hendrik Agur, kelle hinnangul oli Narva linnapea avaldus kohatu ja põhjendamatult halvustav ning teenib poliitilisi eesmärke.

"Selle kinnituseks on ilmunud arvukad eesti keele intensiivõpet kritiseerivad kommentaarid Narva kohalikes venekeelsetes sotsiaalmeediagruppides ja piirkondlikes meediaväljaannetes. On selge, et selline sõnavõtt on suurendanud linnapea toetust linna venekeelses (ja paraku eesti keele suhtes negatiivselt meelestatud) kogukonnas ning tõenäoliselt oligi see selle sammu eesmärk," leidis Agur.

Agur märkis, et tema varasem teadmine ja kogemus Katri Raigi tegevusest Narvas eestluse, eesti keele ja kultuuri edendamisel on olnud positiivne ning olen pidanud teda tugevaks partneriks.

"Paraku on minu usaldus tema järjepidevuse suhtes Eesti asja ajamisel Ida-Virumaal kahanenud miinimumini. Ka aastatepikkune panus ei kaalu üles otsuseid, mis seavad kahtluse alla meie ühise sihi. Miks seda sammu vaja oli, jääb mulle arusaamatuks. Inimesed võivad olla ka ekslikud, mis on samuti inimlik."

Ministeerium kiidab kutsehariduskeskuse tegevuse heaks

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi sõnul pole tekkinud olukord üllatav.

"Mistahes oluline ja suuremahuline muutus toob kaasa erinevate arvamusgruppide erinevad seisukohad ja küsimused. Kommunikatsiooni ei ole kunagi liiga palju. See, et Ida-Viru kutsehariduskeskuse ettevõtmine on pälvinud üle-eestilise huvi ja kohapeal inimestelt nii heakskiitu kui ka kriitikat, on absoluutselt loomulik," ütles Savi.

Alo Savi ei ole nõus, et intensiivse eesti keele õpetamise protsessi käivitamine on koolis olnud liiga järsk.

"Eks väga paljugi selgub praktika käigus, ent meie siin haridus- ja teadusministeeriumis kiidame ettevõtmise heaks eelkõige ka sellepärast, et kui on näha, et tegemist on suuremahulise probleemiga, et õppijad ei saa jätkata erialaõppes lihtsalt keeleoskamatuse tõttu, siis tuleb midagi ette võtta. Kiitus Ida-Viru kutsehariduskeskusele, et nad on midagi tõsiselt ka ette võtnud. Kas sellest mõnest nädalast piisab? Kõikide õppijate jaoks kindlasti mitte, tõenäoliselt on nendele tarvis ka jätkuõpet, lisaõpet, erinevaid tegevusi, võib-olla veel keeletunde, võib-olla ka järgmisel aastal. Aga selliseks üheks suureks alguseks on see kindlasti väga-väga vajalik ja väga positiivne lähenemine," ütles osakonna juhataja.

Ministeerium ei plaani koolile keele õppeks eraldi raha eraldada. "Me oleme andnud koolile sõnumi, et hakkama tuleb saada oma eelarveliste vahenditega. Ehk see tegelikult tähendab lihtsalt osaliselt õppejärjekorra ümberkorraldamist. Lisaks on koolil varasematest aastatest omatulude jääke."

Ministeeriumi esindaja sõnul on teretulnud see, et kooli juht kasutas sotsiaalmeediat õppetööst eemale hoidvate laste ja nende vanemateni jõudmiseks.

"Kool on ka koolisiseselt püüdnud leida kontakti nende õpilastega, kes kohale ei tule, ja ma rõhutan, et neli viiendikku õpilastest on ikkagi kohal. On ka täiesti loomulik, et kool peab leidma mis tahes võimalused, et jõuda õppetööst eemale hoidvate õpilasteni ja nende vanemateni, üks selliseks vahendiks on sotsiaalmeedia, kus ehk naaber koputab õlale - ja ehk jõuab see sotsiaalmeediapostitus päriselt selle inimeseni, kelleni see peab jõudma," rääkis Savi.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi sõnul ei kavatse ministeerium teha auditit analüüsimaks, mis on varem koolis valesti tehtud, et seal said väidetavalt eesti keeles õppida noored, kes keelt ei oska.

"Peamine küsimus on, kas praegu aitaks see, kui me vaatame, mis juhtus Ida-Viru kutsehariduskeskuses aastal 2005, 2017 või 2021. Meil ei ole sellist auditit praegu konkreetselt plaanis. Küll aga seirame väga hoolega, kuidas läheb praegune keeleõppe intensiivistamise programm ja millised on selle tulemused. Kui hästi see töötab ja millised peaksidki olema järgmised tegevused. Kindlasti käime me ise kohal ja minule teadaolevalt on minister märtsikuus planeerinud koolis tunde anda."