"Siin on paar aspekti, mis tuleks ära märkida. Esiteks, suur osa nendest kasutamata jäänud rahast on Euroopa Liidu eelarvevahendid, mis tuleb samuti täpselt planeerida. Ministeeriumid võtavad eurorahade kasutamisel lihtsalt ambitsioonikamaid ülesandeid, kui nad tegelikult suudavad ellu viia," ütles Sõerd ERR-ile.

"Teiseks pikaajalised investeeringud. Investeeringuid tulebki planeerida mitmeaastases raamistikus – näiteks suured projektid nagu Rail Baltic. Need on mitmeaastased projektid: planeeritakse küll ühe aasta kulud, aga hankeid ei suudeta ellu viia, need nihkuvad ja vaidlustatakse. See on investeeringute pool," lisas ta.

"Kolmandaks – ja seda ma rõhutaksin isegi kõige rohkem – on tegevuspõhine süsteem. See analüüs, mis meil toimus, ja nüüd ka täna avaldatud riigikontrolli hinnang kinnitavad, et tegevuspõhine süsteem on praktikas läbi kukkunud," jätkas Sõerd.

"Kui me aprillis-mais rahanduskomisjonis iga ministeeriumiga eraldi kuulamisi tegime, siis ma praktiliselt kõigi käest küsisin: kui konkreetsel aastal jäävad vahendid suures ulatuses kasutamata ja nihkuvad edasi järgmistesse aastatesse, siis kuidas see mõjutab selle aasta tegevuspõhise süsteemi tulemusnäitajaid? Tegevuspõhises süsteemis peavad eelarvekulud ja tulemusnäitajad olema omavahel seotud. Ja vastus oli, et see ei huvita mitte kedagi," rääkis Sõerd.

Sõerd ütles, et praktikas ei ole tulemusnäitajad ja kuludeks eraldatud raha omavahel seotud.

"See näitab ministeeriumite formaalset käsitlust tegevuspõhise süsteemi osas. Meie tegevuspõhise eelarve süsteem ei ole kaugeltki see, mis ta teooria järgi peaks olema. Riigikontroll ütleb samuti väga hästi, et kui kulude eelarve on niigi vähese läbipaistvusega, siis tegevuspõhine süsteem suurendab seda veelgi," lisas Sõerd veel.

Eraldi tõstis Sõerd esile ka kulukärbete teema. "Riigikontrolli värske hinnang ütleb, et tegevuspõhine süsteem muudab kulukärbete programmi mõttetuks. Ma ei liialda, kui ma niimoodi ütlen, sest tõesti nii on ja seda me nägime ka kevadel. Nagu riigikontroll ütleb, maskeerivad ministeeriumid oma eelarvet: ühes kohas näidatakse kulukärpeid, aga teises kohas jäetakse programmidesse rahalised puhvrid, mis muudab kulukärped mõttetuks," lausus Sõerd.

Mullu jäi riigieelarvelistel asutustel kasutamata 2,15 miljardit eurot, millest ca 1,7 miljardit kanti või kandus kulutamiseks tänavusse aastasse, selgub riigikontrolli analüüsist. Osa rahast ei olnud ministeeriumide kinnitusel plaaniski mullu kasutada ja muist jääki tekkis mitmeaastaste ja nihkuvate projektide tõttu.