Müller rääkis ERR-ile, et rekordsuur eelarvpuudujääk ulatub piirini, mida Euroopa reeglid lubavad, kuid arvestades kaitsekulutuste kasvu, ei ole näha ka kiiret paranemist. Praegune -4,5-protsendiline eelarvetasakaal jõuab järgmise kahe aastaga -3,9 protsendi juurde.

"Selleks, et natuke paremale rajale seda eelarvet saada ja et me ei peaks nii palju igal aastal järjest riigina laenu juurde võtma, et oma kulutusi katta, on tegelikult vaja ikkagi mõelda mingisugustele kokkuhoiukohtadele, kui võib-olla siiski ka täiendavatele tuluallikatele või maksudele, kui ei leita piisavalt võimalusi kulutuste kokkuhoiuks," tõdes Müller.

Ta lisas, et pilt paistab riigi rahanduse vaatest keeruline. Siiski on Eesti Pank järgmise aasta-paari suhtes võrreldes paari kuu tagusega pisut optimistlikum ja sellel on Mülleri sõnul kaks põhjust.

"Üks on tõesti see, et maksumuudatuste ja riigieelarvepoliitika puhul ei jõudnud me eelmisel korral veel arvesse võtta näiteks tulumaksumäära tõusu ärajäämist. Kuna nüüd me oleme selle sisse arvestanud, siis ühelt poolt on eelarvepuudujääk veelgi suurem, teisalt jääb madalama maksukoormuse tõttu inimestele rohkem raha kulutamiseks kätte," tõdes Müller.

See annab tema sõnul tarbimisele lisahoogu ja see lühiajaline täiendav tõuge majandusele on ka järgmise aasta suhteliselt kiire kasvu ootuse taga.

"Tõsi on see, et see tuleb kõrgema võlakoormuse ja tulevikus kõrgemate intressimaksete ja suurema eelarvepuudujäägi hinnaga," lisas keskpanga juht.

Eesti Pank ootab Eesti majanduse järk-järgulise taastumise jätkumist.

"Nii kiiret majanduskasvu, nagu me järgmiseks aastaks näeme, 3,6 protsenti, ilmselt me püsivalt hoida ei suuda, ka 2027 ja 2028 näeme pigem, et majanduskasv võiks Eestis jääda 2,5 protsendi lähedale," rääkis Müller.

Teise põhjusena, miks Eesti Pank võrreldes septembriga on väljavaadet optimistlikumaks muutis, tõi ta välja Euroopa majanduse veidi parema seisu, kui me mõne kuu eest eeldati.

"Ei saa öelda, et ka Euroopas läheks nüüd kuidagi fantastiliselt hästi majanduses.
Aga siiski, kui me vaatame Euroopa Keskpanga uut prognoosi ja teiste keskpankade eeldusi, siis me oleme veidi optimistlikumad selles osas, kui suur saab ka Eesti ekspordivatele ettevõtetele nõudlus teistest riikidest ja sihtturult olema," selgitas Müller.

Ta lisas, et meie kaubanduspartnerite majanduse järk-järguline taastumine on kindlasti see, mis aitab ka Eesti majandust veel ka järgmisel mitmel aastal, kui vahepeal midagi ootamatut ei juhtu.

Riigikontrolli raporti kohta, millest selgus, et riik kannab kaks miljardit kasutamata raha järgmistesse aastatesse üle, ütles Müller, et see tekitab temas kahetisi tundeid, sest on loogiline, et aasta lõpus ei pea ükskõik mis hinnaga üritama eelarvekulutusi ära teha, kui osa projekte lükkuvad tüüpiliselt edasi.

"Ma arvan, et seda näevad kõik, ka ettevõtjad, kes oma plaane teevad või ka meie siin Eesti pangas, kus mingeid tegevused ei jõua sellel aastal ära teha, mis plaanitud oli," tõdes Müller. "Aga kas või järgmise aasta eelarvemiinuse puhul me muidugi eeldame, et valitsus suudab kõik kaitseinvesteeringud, mis on plaanitud, aasta jooksul ära teha või ellu viia."

Küsimuses, kas 1. jaanuarist pidanuks Eestis siiski tulumaksu tõstma, ei soovi keskpank Mülleri sõnul seisukohta võtta, kuid ta märkis, et kindlasti teeb selle tõusu ärajätmine riigi rahanduse vaatenurgast olukorra keerulisemaks.

"Eriti kuna kaitsekulutuste kasv, mida me ette näeme, ei ole meil ilmselt mitte ainult aastaks-kaheks, vaid jääb kõrgemale tasemele ka edaspidi, selleks ikkagi on vaja mingisugune kate valitsusel ka tulude näol eelarvesse leida," lausus Eesti Panga president.

Ligi: praegu on maksude tõstmine laualt maas

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas ERR-i küsimusele, kas maksude tõstmine on praegu täiesti laualt maas, et enne valimisi on see poliitiliselt tõesti nii, kuid pärast valimisi tuleb valitsusel, milline see ka ei oleks, paratamatult see vastutus võtta.

Ligi märkis, et ehkki käibemaks on olnud eriline peksupoiss, siis majandust see tegelikult üldse ei kahjusta.

"Kui riike on vaja rahastada, siis käibemaksu kaudu rahastamine on valutu majanduskasvu vaates," sõnas ta ja lisas, et kaht asja korraga ei saa: kiruda kogu aeg käibemaksutõusu ja samas ka eelarvedefitsiiti.

"Sellega võetakse valitsuselt otsustusjulgus ära ja defitsiiti on võimatu vähendada, sest me tegelikult defitsiidi vähendamisega tegeleme eraldi, aga selline kaitsekulutuste hüpe ei võimalda ainult kärbete või kulude vähendamisega praegustes oludes nii suuri defitsiite kokku tõmmata," tõdes rahandusminister.

Ta märkis, et kui ta esimest korda rahandusministriks sai ja oli võlakriis, õnnestus ühiskond mobiliseerida ja rahandus korda teha, kuid praegu ei huvita see enam kedagi.

Sotsiaalmeedias tõi Ligi välja, et Eesti Pank on oma prognoosis märksa optimistlikum kui rahandusministeerium või ka kommertspangad. Ta märkis, et üheprotsendiline majanduskasvu erinevus kutsub otsima põhjuseid ja Ligi hinnangul on peamine eelarvedefitsiidi mõju majanduskasvule.

"Kuigi ka Eesti Pank selle oma teatesse sisse on kirjutanud, et kaitsekulu kui defitsiidi suurenemise põhjuse kasv 5,4 protsendile põhiliselt import ja majandust ei küta, näivad nad arvutustes olevat seda täpsemalt mitte hinnanud. Proovin seda mõju kontrollida," ütles Ligi.

Peamine on rahandusministri hinnangul siiski see, et sisenõudlus kasvab, nõudlus ekspordile on taastumas ja inflatsioonisurve konkurentsivõimele taandub.

"Aga ka inflatsiooni järsk aeglustumine viitab pigem samale, et tarbimist see defitsiit väga ei küta ega ole siis ka majanduskasvus kuigi oluline, samas kui seda juba teeb maksukoormuse järsk alandamine 2026. aastal," tõi Ligi välja.

Ta peab võimalikuks, et erinevuses on roll ka tänavuse eelarvedefitsiidi vähendamine, mis baasi muudab ja defitsiidi kasvu suurendab.

Eesti Pank avaldas reedel värske majandusprognoosi, mille kohaselt tuleb võimalik kasv suurema riigivõla hinnaga.