"Pokrovsk kui üks tulipunkt jätkuvalt püsib, ukrainlased on linnas sees. Nad üritavad nii hästi kui võimalik venelastele vastu panna. Ilm küll vahel segab droonide lennutamist, aga sellest hoolimata on nad seal olemas ja võitlus jätkub. Iga päev toob rohkem kaotusi Vene vägedele ja see vähendab Vene vägede võitlusvõimet," ütles Puusepp.

Kupjanskist rääkides ütles ta, et vaatamata sellele, et Vene Föderatsioon on korduvalt nii kindralstaabi kui ka president Putini suu läbi väitnud, et linn on nende käes, siis president Zelenski visiit sinna näitas, et see nii ei ole.

"Linn ei ole küll täielikult tagasi ukrainlaste valduses, puhastusoperatsioonid jätkuvad, aga üldiselt on ukrainlased olnud seal edukad ja lõiganud läbi venelaste erinevad võimalused oma vägesid seal täiendada. Avalike allikate hinnangul on linnas võib-olla 150 kuni 200 Vene võitlejat, kes on end sinna kindlustanud ja üritavad vastupanu jätkata, aga nendele toetust ei ole võimalik tagada, sest kõik ligipääsuteed peaks olema ukrainlaste kontrolli all," rääkis Puusepp.

Puusepp märkis, et laias laastus püsib rinne sama koha peal. "Nii ta on. Erinevalt erinevatest ennustustest ei ole kummagil poolel suurt lagunemist olnud märgata. Mõlemad pooled jätkavad võitlust. Lääs jätkuvalt toetab Ukrainat, Venemaa jätkuvalt üritab peale tungida. Selliste väikeste taktikaliste võitude ja kaotustega see aasta on läinud," sõnas Puusepp.

USA mõttekoja sõjauuringute instutuudi ISW hinnangul on Venemaa sel aastal Venemaa vallutanud 4700 ruutkilomeetrit. See on umbes sama suur ala kui Eesti suursaared kokku. Aga Ukraina pindalast on see alla ühe protsendi.

"Arvestades seda, et sõjategevus Ukrainas käib juba 12. aastat, siis see näitab, et Venemaa ei ole suutnud endast kolm kuni neli korda väiksema rahvaarvuga riiki ikkagi ära suruda. Nad ei ole suutnud mingit otsustavat operatsioonilist või strateegilist edu kusagil saavutada. Kõik need väikesed võidud on taktikaline edu ja ei midagi enamat," kommenteeris seda Puusepp.

Kuigi rinnet on üle tuhande kilomeetri, on tulipunkt Puusepa sõnul jätkuvalt Donetski piirkond. "Ilmselgelt seal on Vene poliitiline tellimus, mis seda suunab," sõnas ta.

"Väga raske on mõlemal poolel koondada otsustavalt jõude kuhugi, et saavutada operatsioonilisel tasandil tulemus. Venelased lihtsalt ei saa kogu rinnet maha jätta selleks, et toetada neid tulipunkte, sest see avaks võimaluse ukrainlastele seal midagi teha. Ja sama dilemma on ka ukrainlastel. Nad peavad ikkagi väga hoolikalt hindama, kust lõigust võtta inimesi, varustust, relvastust ära selleks, et tugevdada mõnda teist sektorit, kus neil võib-olla ei lähe tol hetkel kõige paremini. Väga hoolikalt vaadatakse, mida vastane teeb ja kust saab oma jõude vähendada selleks, et kusagil mujal edu saavutada," lausus Puusepp.

"Venemaal ei ole sellist sõjalist võimsust, et strateegilist või isegi operatsioonilist edu saavutada," ütles Puusepp.

Samas tõdes ta, et Ukraina on juba kurnamissõjas ning Venemaal näib olevat aega ja inimressurssi piisavalt. Siiski ei suuda nad inimesi piisavalt värvata, et luua kusagil ülekaalu.

"Nad üritavad väsitada kogu Ukraina ühiskonda ja lääneliitlasi, et selle väsimuse foonil saavutada diplomaatiline lahendus. Sõjaliselt ei ole nad seda siiani suutnud," ütles Puusepp.

"Kuni lääne tugi Ukrainale püsib, siis Ukraina ei ole nõus loobuma territooriumist ega ka alla andma. Ja teistpidi Venemaa ei ole valmis tegema ühtegi järeleandmist – Putini eesmärgid on jätkuvalt samad, mis need olid sõja alguses. Kui lääne ühiskond ei avalda Venemaale rohkem survet, siis ilmselt see ei muutu ka," ütles ta veel.