Heldna ütles, et kohtupinki sattuda oli halb, valus ja ebaõiglane. "Neid sõnu on kindlasti veel, aga väga-väga valus, sest see on reetmine," ütles Heldna.

"Tuleb välja, et need inimesed, kellele on usaldatud võim põhiseaduslikku korda kaitsta, on suutelised mingisuguste vanade vimmade, arusaamatuste, misiganes asjade tõttu, kasutama seda võimu nii, et sa lähed ja mõtled välja kriminaalasja," lisas ta.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (E200) palus esmaspäeval eri kohtuastmetes kriminaalasjas õigeks mõistetud Heldna ja Elmar Vaheri käest riigi nimel vabandust.

Heldna sõnul on ta väga tänulik, et justiitsminister Eesti Vabariigi nimel sellise vabanduse on teinud. "See on pretsedenditu. Loomulikult ka see kriminaalasi on pretsedenditu. Ma ei ole oma kriminaalpolitseiniku karjääris, mis algas 1998. aastal narkotalituses, midagi taolist näinud," lausus Heldna.

"Ükskõik, kes on natukenegi õigusteadust õppinud ja vaatab neid asjaolusid, jõuab ikkagi minu arvates varem või hiljem samale järeldusele, nagu riigikohus jõudis, et isegi kui kõik need faktiliselt kirjeldatud teod oleks aset leidnud, mida nad osaliselt ka ei leidnud, et isegi siis ei ole tegemist kuriteoga," lausus Heldna.

Heldna ei mõista, kuidas sai prokuratuur öelda, et 2019. aastal kaitseväe luurekeskuses töötanuna ei olnud tal tegelikku soovi politseisse uuesti tööle minna ja kõik oli välja mõeldud, et tagada talle pension.

"Kuidas sellise järelduseni saab jõuda, sest minu ametikoht kaitseväe luurekeskuses oli tähtajaline kuni aastani 2023. Ehk selleks, et see soovitud tulemus saabub, see eripension, ma peaksin olema teenistuses kuni 2027. aastani. Kuidas on võimalik öelda, et ma ei tahtnud tagasi tulla? Ma ei tea," sõnas ta.

"Minu jaoks on väga oluline sümboolselt see, et ma tahan lõpetada oma riigiametniku karjääri politseis. Pension on selline sümboolne asi, see kaasneb sellega. See on minu jaoks ka väga olulise moraalse komponendi osa. Raha on siin teisejärguline," rääkis Heldna.

"Kui see protsess millegi poolest hea oli, siis ma väga siiralt loodan, et tekib kaks küsimust nii seadusandlikul võimul, täitevvõimul ja ka kohtuvõimul: milline on järelevalvemehhanism ja kas regulatsioonid, mille alusel inimesi on võimalik niimoodi kafkalikult solgutada, vajavad tõsist sisse vaatamist. Ja seda ma loodan, et nii kinniste kui ka lahtiste uste taga hakatakse arutama," võttis Heldna kokku.