Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 11. jaanuaril kell 22.50:

- Ukraina ründas Kaspia meres Venemaa naftapuurtorni;

- Ukraina korraldas suure droonirünnaku Voronežile;

- Vene agressioonisõda Ukrainas ületas pikkuselt NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa sõja;

- Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat;

- Ukraina sõjaväeluure: Venemaa kasutas esmakordselt ründedrooni Geran-5;

- Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125;

- Slovakkia valitsus keeldus ametlikult Ukraina sõjalisest toetamisest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit.

Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni

Ukraina väed ründasid Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni, mis kuuluvad ühele Venemaa suurimale naftatootjale Lukoilile, teatas Ukraina peastaap 11. jaanuaril.

Kolm Lukoili puurplatvormi, mida Ukraina tabas – V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid – kasutatakse nafta ja gaasi kaevandamiseks.

"On registreeritud otsetabamusi. Kahjude ulatust hinnatakse," seisis avalduses.

Platvormid varustavad kütust Venemaa armeele, teatasid Ukraina erioperatsioonide väed (SSO).

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Voronežile

Ukraina relvajõud korraldasid laupäeva õhtul suure droonirünnaku Venemaa Voroneži oblastis.

Laupäeva, 10. jaanuari õhtul kuulsid Voroneži linna eri piirkondade elanikud vähemalt 20 valju plahvatust. Venemaa meedia ja Voroneži oblasti kuberneri teatel üritasid Venemaa õhutõrjejõud droone alla tulistada.

Droonimootorite müra, plahvatused ja Vene õhutõrje tegevus jätkusid üle tunni ning mitmes paigas linnas tõusid suitsusambad. Elanikud teatasid sotsiaalmeedias plahvatuste seeriast linnas.

More from Voronezh pic.twitter.com/CPpaGS41Ni

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) January 10, 2026

Vene uudisteagentuuri Interfax teatel sai droonirünnakus Voronežile viga neli inimest.

Oblasti kuberner Aleksandr Gussev väitis oma Telegrami kanalil, et õhukaitse hävitas kokku 17 drooni. Tema sõnul kahjustas rünnak seitsme kortermaja aknaid ja fassaade ning põhjustas kahes neist tulekahjusid. Lisaks said kahjustada kuus eramut, päästeteenistuse rajatis, kaks autot ja üks erivarustusega masin.

Droonihäire anti tervele oblastile, lisas kuberner.

Vene agressioonisõda Ukrainas ületas pikkuselt NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa sõja

Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas on pühapäeva seisuga kestnud sama kaua kui lahingud Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Teises maailmasõjas ehk 1418 päeva.

Hoolimata vilkast diplomaatiast ei ole Venemaa Ukrainas üles näidanud soovi relvarahuks või isegi vaherahuks.

Saksamaa ründas Nõukogude Liitu ilma sõda kuulutamata 22. juunil 1941. Venemaal nimetatakse seda sõda Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa ja Nõukogude Liit olid eelnevalt liitlased, kellel oli omavahel kehtiv mittekallaletungileping.

Nõukogude Liidu ja Saksa välisministrite järgi nime saanud Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis määratlesid riigid oma vastastikused mõjusfäärid, mille kohaselt okupeerisid nad kumbki oma jao Poolast. 1939. aasta novembri lõpus alanud Talvesõjas üritas Nõukogude Liit aga vallutada Soomet, 1940. aastal okupeeris Balti riigid.

Saksamaa välksõda liikus esialgu kiiresti sügavale Nõukogude Liidu territooriumile, kuid jäi toppama Moskva ja tollase Leningradi (praegu Peterburi) all. Sõjaõnn pöördus pärast sakslaste kaotust 1943. aastal Stalingradi lahingus.

Soome sõdis Jätkusõjas aastatel 1941–1944 Saksamaa kõrval Nõukogude Liidu vastu ja Lapi sõjas aastatel 1944–1945 sakslaste vastu.

Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõda lõppes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega, mis jõustus Moskva aja järgi 1945. aasta 9. mai varahommikul.

Ukrainas alustasid Vene väed praeguseni kestvat täiemahulist sõda 24. veebruaril 2022. Sõja esimestel päevadel löödi Kiievi lähedale tunginud Vene ründeüksused tagasi ja pealinna vallutamise katse ebaõnnestus.

Viimased paar aastat on kurnamissõda keskendunud Ida-Ukrainale, kus Venemaa on suutnud aeglaselt uusi alasid vallutada. Venelased hoiavad praegu enda kontrolli all umbes viiendikku Ukrainast, kuid mitte näiteks kõiki neid alasid, mille Venemaa on ühepoolselt enda omaks kuulutanud.

Ukraina sõda on kestuselt juba ammu ületanud Nõukogude Liidu lahingud Teises maailmasõjas, kui arvestada ka relvakonflikti varasemaid etappe alates 2014. aastast ja Krimmi annekteerimisest. Selliselt vaadatuna ületab sõda Ukrainas kestuselt ka Nõukogude Liidu okupatsiooni Afganistanis (1979–1989) ja Teise Tšetšeenia sõja (1999–2009).

Kaotuste arvu poolest ületab Ukraina sõda selgelt Afganistani ja Tšetšeenia konfliktid. Ukraina ja NATO hinnangul on alates 2022. aasta veebruarist surma või haavata saanud üle miljoni Vene sõduri. BBC hiljutise uuringu kohaselt on ainuüksi hukkunud venelasi kindlalt teada umbes 160 000, kuid asjatundjate sõnul on tõenäoline arv ligi kahekordne.

Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat

Venemaa täiemahulise sissetungi algusest saati on tapetud 142 meediatöötajat, samas kui 2025. aastal hukkus neid kolm, teatas Ukraina Ajakirjanike Liidu juht Serhi Tomõlenko.

"Ukraina Ajakirjanike Liidu andmetel on täiemahulise sissetungi algusest alates hukkunud 142 meediatöötajat. Aga kui me räägime konkreetselt 2025. aastast, siis tapeti kolm ajakirjanikku ja nad kõik said surma Venemaa sihilikes droonirünnakutes," ütles Tomõlenko laupäeval.

Tema sõnul on droonirünnakud praegu ajakirjanikele peamiseks ohuks. "Me mõistame, et venelased sihivad ajakirjanikke uute tehnoloogiatega, eelkõige selleks, et neid hirmutada […] ja takistada Venemaa sõjakuritegude kajastamist selles sõjas," lisas ta.

Tomõlenko märkis, et ajakirjanike ohutusnõuannete hulgas on mitte kasutada pressimärgistust ja vastavalt mitte tähistada sõidukeid, kuuliveste ega kiivreid.

"Kui varem oli pressimärgistus kõigis klassikalistes ajakirjanike ohutusjuhendites – sealhulgas UNESCO peakorteri ja Piirideta Reporterite omades – alati signaaliks kõigile sõdivatele pooltele, et tegemist on relvastamata tsiviilisiku, meediatöötajaga, siis tänapäeval mõistame, et see märgistus on tegelikult päästik. Seetõttu kutsume inimesi üles seda mitte kasutama. Me mõistame, et venelaste jaoks on ajakirjanikud prioriteetsete sihtmärkide hulgas," ütles Tomõlenko.

Ukraina kultuuriministeerium on varem teatanud, et alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on Ukrainas tapetud 205 kunstnikku ning 106 Ukraina ja välismaist meediatöötajat.

Ukraina sõjaväeluure: Venemaa kasutas esmakordselt ründedrooni Geran-5

Venemaa relvajõud kasutasid selle aasta alguses kombineeritud õhurünnakutes Ukraina vastu esmakordselt ründedrooni Geran-5, teatas pühapäeval Ukraina sõjaväeluure (GUR).

"Droon on umbes kuus meetrit pikk ja selle tiibade siruulatus on kuni 5,5 meetrit. Erinevalt Gerani seeria varasematest versioonidest on sellel õhuvahendil standardne aerodünaamiline disain. Samal ajal on enamik põhikomponente selle seeria teiste mudelitega ühised," ütles luureteenistus.

Drooni lõhkepea kaalub umbes 90 kg ja mehitamata lennumasina tegevusulatus on umbes 1000 km.

"Nagu varasemate Geranide puhul, ei saa ka seda mehitamata õhusõidukit vaevalt pidada Venemaa Föderatsiooni arenduseks. Sellel on olulisi disaini- ja tehnoloogilisi sarnasusi Iraani Karrar drooniga," rõhutas GUR.

Lisaks uurib vaenlane olemasoleva teabe kohaselt ka võimalusi saata Geran-5 droone teele sõjalennukitelt Su-25, et suurendada drooni löögiulatust ja vähendada tegevuskulusid, märkis GUR.

Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125

Ukraina õhukaitse hävitas ööl vastu pühapäeva riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125, teatasid õhujõud.

Ukraina õhujõudude andmetel oli 110 drooni Iraanis välja töötatud Shahedid.

Vene ründedroonid tabasid sihtmärke 18 paigas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et Vene vägi ründas nädala jooksul Ukrainat ligi 1100 ründedrooni, rohkem kui 890 liugpommi ja rohkem kui 50 raketiga.

Slovakkia valitsus keeldus ametlikult Ukraina sõjalisest toetamisest

Slovakkia liidrid teatasid laupäeval ühtsest seisukohast, et riik ei anna Ukrainale sõjalist abi.

Slovakkia president Peter Pellegrini, peaminister Robert Fico ja parlamendi esimees Richard Raši arutasid laupäeval riigi sise- ja välispoliitika põhiküsimusi, kus tegid ka Ukrainat puudutava otsuse, teatas Slovakkia uudisteväljaanne Aktuality. Pellegrini sõnul näitas vestlus, et riigi kolme põhiseadusliku institutsiooni juhid saavad avalikult, konstruktiivselt ja pragmaatiliselt arutada kõiki Slovakkia huve puudutavaid teemasid.

Samas leppisid kolm liidrit kokku, et Slovakkia peaks olema esindatud läbirääkimistel nn Ukraina tahtekoalitsiooni raames. Sellele vaatamata jääb Bratislava seisukoht samaks: riik ei paku Ukrainale sõjalist tuge, ei saada vägesid ega osale EL-i 90 miljardi euro suuruse laenu tagamisel.

Peaminister Fico kritiseeris sel nädalal Pariisis toimunud tahtekoalitsiooni kohtumist, kuid teatas, et Slovakkia võiks osaleda rahulepingu jälgimises, kui see sõlmitakse.

Varem avaldas Fico ootamatult toetust Ukraina Euroopa integratsioonipüüdlustele, rõhutades samal ajal, et ta on vastu Ukraina NATO liikmelisusele.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 218 940 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

- tankid 11 541 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 23 885 (+3);

- suurtükisüsteemid 35 952 (+44);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1598 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1269 (+0);

- lennukid 434 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 104 068 (+654);

- tiibraketid 4155 (+18);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 73 644 (+134);

- eritehnika 4039 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.