Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisega kiireneb mõnel juhul mõju hindamise protsess kuni viie kuu võrra, teatas kliimaministeerium.

"Keskkonnamõju hindamine peab olema tõhus sisuline protsess, millega tagatakse keskkonna hea seisundi säilimine ning kaasneva kahju vältimine ja vähendamine. Pealtnäha tehnilisena näivad muudatusettepanekud aitavad tegelikult sisuliselt tagada, et protsess oleks kiirem, aga samas säiliks keskkonnakaitse kõrge tase," selgitas keskkonna- ja energeetikaminister Andres Sutt (RE).

Ministeerium teatas, et muudatustega tehakse protsess selgemaks ja kiiremaks nii arendajatele, tegevusloa andjatele, ekspertidele kui ka avalikkusele. 

"Muudatuste vajadused ja võimalused kaardistasime koos keskkonnamõju hindamise osapoolte esindajatega. Sisendi põhjal on näiteks kavas selgelt määrata, millised asutused tuleb konkreetses mõju hindamise menetluses kaasata, et vältida ebavajalike viivitusi," sõnas kliimaministeeriumi keskkonnamõju hindamise valdkonna juht Rainer Persidski.

Oluline aja ja bürokraatia kokkuhoid tuleneb tegevuste keskkonnamõju hindamise künniste muutusest: keskkonnamõju põhjalik hindamine tuleb teha ainult juhul, kui see on olulise keskkonnamõju tõttu vajalik. Näiteks varem vajas põhjalikku mõjuhindamist vähemalt 1,5 hektari suuruse prügila sulgemine, aga edaspidi ei too selline projekt automaatselt kaasa keskkonnamõju hindamise kohustust.

Põhjaliku hindamise vajaduse otsustavad tegevusloa andjad eelhinnangu käigus. Edaspidi on otsuse aluseks arendaja koostatud eelhinnangu kavand: põhjalik ülevaade, milline oluline keskkonnamõju võib tegevusega kaasneda.

"Seni on edumeelsemad arendajad juba eelhinnangu kavandeid omal algatusel koostanud ning see on olnud väga tõhus meede, kuidas protsessi sisukalt juhtida ja kiirendada. Seega teeme ettepaneku praktikat laiendada," selgitas Persidski.  

Edaspidi saab keskkonnamõju hindamise menetluse sisu määrata programmi asemel selle algatamise otsuses, kui tegevuse mõju on varem hinnatud ja sellega kaasnev mõju on sarnane. See kiirendab menetlust kuni viis kuud. Näiteks perioodil 2021–2025 algatas Keskkonnaamet 26 liiva, kruusa ja turba kaevandamise projekti keskkonnamõju hindamise menetlust, millest hinnanguliselt pooltel juhtudel oleks saanud seda erisust kasutada. 

Keskkonnamõju hindamise protsessist jäetakse ära sellised sammud, mis ei anna sisulist lisaväärtust, märkis ministeerium. Näiteks ei pea tegevusloa andja enam keskkonnamõju hindamise programmi ja aruannet korduvalt läbi vaatama. Muutub ka keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu aeg, mis edaspidi toimub avaliku väljapaneku raames (mitte selle järgselt), et tagada ka avalikkusele paremad kaasarääkimise võimalused.   

Praegused muudatused on esimene pakett kogu keskkonnamõju hindamise reformiga kavandatavatest muudatustest. Järgmistel aastatel keskendutakse digilahenduste ettevalmistamisele ja arendamisele, et keskkonnamõju hindamise menetlus vastaks digiühiskonna ootustele. 

Eelnõu on ministeeriumites kooskõlastusringil ning organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks kuni 2. veebruarini. 

Eestimaa Looduse Fond: muudatus võib tuua kaasa ekspertide kaasamise vähenemise

Eestimaa Looduse Fondi metsa programmi projektijuht ja koordinaator Laura Uibopuu ütles ERR-ile, et muudatus näib esmapilgul toovat kaasa nii avalikkuse kui ka ekspertide kaasamise vähenemise.

"Kas lihtsustatud protsessiga hindamine saab tagada kvaliteetsed keskkonnaotsused ja seeläbi paremini hoitud looduse või vähendada keskkonnakaebuste hulka, vajab põhjalikumat süvenemist," sõnas Uibopuu.

"Nagu hiljutisest hasartmängumaksu seaduse apsust nägime – peituvad eelnõudes paljud asjad pisidetailides," lisas ta.