Tegemist on osaga pikaajalisest projektist, mille maht on 30 miljonit eurot ja sisaldab hulgaliselt tegevusi üle kogu riigi. Hiiumaa väikekiskjate ohjamiseks on projektitaotluses planeeritud 200 000 eurot kümneks aastaks.

Brüsselisse kooskõlastamisele saadetud dokumendis on eesmärgina kirja pandud "invasiivsete võõrliikide poolt hõivatud ala vähendamine 900 ruutkilomeetri võrra" ja "sealhulgas kähriku eemaldamine Hiiumaalt," seisab Ekspressis.

"Teatud linnuliikide arvukuse jätkuv langus näitab, et ainult elupaikade kaitsest ja taastamisest enam ei piisa – uuringutest on selgunud, et pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86 protsenti maas pesitsevate lindude pesadest," selgitas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark pärast Ekspressi artikli ilmumist pressiteate vahendusel.

Väikekiskjate ohjamise fookuses on eelkõige võõrliigid, nagu kährik ja ameerika naarits ehk mink ning siia ise levinud šaakal, ning vajadusel ka kodumaised liigid rebane ja mäger.

Kliimaministeeriumi pilootprojekt viiel rannaniidualal näitas, et väikekiskjate küttimise tulemusena tõusis Matsalu rahvuspargi Haeska ja Põgari aladel kahlajate koorumisedukus soovitud 40 protsendi tasemeni – see on tase, mis võimaldab linnupopulatsioonil end taastoota.

Pilootprojekti käigus kütiti kolme aasta jooksul kuuel alal kokku 169 rebast, 22 šaakalit ja 154 kährikut. Väikesaartel ja laidudel on väikekiskjate küttimise tulemusel suurenenud maaspesitsejate arvukus, eriti kaitsekorralduslikult oluliste liikide hulgas, põhjendab ministeerium.

Kähriku mõju võib lokaalselt olla väga suur, aastate eest Kumari laiule sattunud üksik kährik hävitas mõne kuuga laiul nii pruunide konnade kui ka kõre populatsiooni.

Kährik lisati Euroopa Liidu võõrliigi määrusesse 2019. aastal ja 2027. aastal lisandub ka mink, seega tuleneb mõlema liigi ohjamise kohustus Euroopa Liidu õigusest.

Eelmisel jahiaastal kütiti Eestis 4285 kährikut. Eesti jahimeeste seltsi nõunik Marko Vinni pakub, et Hiiumaal võiks kährikuid olla umbes 2500. Kark on kuulnud ka viiest tuhandest loomast. Ekspressi ajakirjaniku küsimusele, kuidas nende kõigi tapmine peaks käima, vastas Kark, et projekti pikkus on kümme aastat.

Konkreetsete sammudena sel aastal plaanib riik täpsustada jahieeskirja, mis loob õigusliku aluse väikekiskjate küttimiseks kaitstavatel aladel, et tagada aladel kaitse-eesmärgiks olevate liikide säilimine. Fookuses on eelkõige nuhtlusisendid ning küttimisperiood pikeneb aprilli lõpuni.

Keskkonnaamet jätkab valitud kaitstavatel aladel väikekiskjate arvukuse piiramist  looduskaitsetööna. Kaalumisel on väikekiskjate jahipidamise tingimuste sisseviimine riigimaadel valitud piirkondades. Samuti töötatakse lähiajal välja tulemuslikkuse hindamise põhimõtted.

"Tulenevalt sellest, et marutaudi vastane vaktsineerimine on olnud tulemuslik ning huvi väikekiskjate naha vastu on vähenenud, siis on ka väikekiskjate arvukus kõrgem ja mõjud suuremad. Tuleb rõhutada, et tegemist on sihipärase looduskaitsemeetmega, mida rakendatakse lähtuvalt kaitstavate alade eesmärkidest ja kaitsekorralduskavadest, mitte üldise jahipidamisega," rõhutas Kark. Küttimise maht määratakse igal konkreetsel alal eraldi, lähtudes seire tulemustest ja kaitstavate liikide arvukusest.

Intensiivseim küttimisperiood on november–märts, mil kiskjad on aktiivsemad ja lindude pesitsusperioodi ei segata.