Vikerraadiole intervjuu andnud Eametsa sõnum poliitikutele oli, et tegutseda tuleb kohe. Põhjus peitub demograafilises matemaatikas.

"Meil on praegu väga lühike võimaluste aken ja me peaksime seda maksimaalselt ära kasutama. Viie aasta pärast, veel hullem kümne aasta pärast, kui me ärkame, on juba lootusetult hilja," hoiatas Eamets. Seejärel jõuab fertiilsesse ikka väga väikesearvuline nn nullindate põlvkond, mis Eametsa hinnangul tähendab, et potentsiaalseid emasid on poole vähem.

Eametsa sõnul ei tohi sündimuse vähenemist vaadata vaid majandusliku pilguga. Kuigi maksumaksjate vähenemine seab surve alla pensionisüsteemi, on olulisem küsimus riigi kaitsevõimes.

"Kui meil ei ole noormehi, keda saata kaitseväkke, siis kellele me neid relvi ostame ja valmistame?" ütles Eamets, viidates, et tänaste sündide põhjal jääb 18–20 aasta pärast armeest puudu umbes 2500 noormeest.

Olukorra parandamiseks pakkus Eamets välja, et inimesed tuleb linnadest välja aidata, sest majandusgeograafia uuringute järgi on sündimus suurem väljaspool suuri keskusi. "Kui surume inimesed kõik linna kitsastesse kortermajadesse kokku, siis seal ongi sündimus alati madalam," selgitas Eamets. Tema hinnangul kutsub oma maja ja turvaline õueala peresid rohkem lapsi saama.

Veel ühe lahendusena näeb Eamets riiklikku sekkumist regionaalpoliitikasse: riik peaks pakkuma tuge ja soodsamaid laenutingimusi elamuehituseks, et noored pered saaksid suurtest keskustest välja kolida. See oleks kasulik ka julgeolekuliselt, kui näiteks Setomaal elaks rohkem inimesi.

Eesti peaks Eametsa sõnul stimuleerima kolmanda lapse sündi. "See on see, mida mõned poliitilised jõud on üritanud teha. Me oleme seda tagasi pööranud ja siis võib-olla keeratakse jälle tagasi, aga selline edasi-tagasi loksutamine võtab kindlustunnet maha. Kui oleme mingisugused perepoliitika meetmed paika pannud, siis need võiksid ikka mõnda aega jääda, sest ega lapsed sünni üleöö – see on planeerimine ja kavandamine. Siin oleks vaja stabiilsust," lausus Eamets.

"Majanduslik pool on kindlasti oluline, aga samamoodi on oluline eluaseme pool, kindlustunne, partneri usaldamine ja leidmine, tervis... Neid tegureid on palju ja me teame neid, nendest on palju kirjutatud. Nüüd on vaja hakata otsast neid teemasid lihtsalt lahendama," lisas ta.

Eamets nimetas lahendustena ka vanemapalka vanavanematele ja maksusoodustusi.

"Indrek Neivelt ja Heido Vitsur on käinud välja idee, et maksamegi vanemapalka laste kasvatamise eest. Kõik, kes on lapsi kasvatanud, saavad aru, et see on täiskohaga töö ja täna me selle eest samaväärset palka ei maksa. Neid lahendusi on hästi palju: vanavanematele vanemapalga maksmine, kui nad aitavad lapsi hoida, onudele-tädidele võiks see samamoodi laieneda, tulumaksumäära sõltuvusse viimine laste arvuga," rääkis ökonomist.

"Neid meetmeid on palju, peaksime hakkama otsast kuskilt lahendama. Mulle tundub positiivse sõnumina, et kui kuulan poliitikasaateid, siis see ei ole enam ühe partei teema, vaid hakkab järjest rohkem erinevatele erakondadele kohale jõudma. Demograafia on täna üks tõsisem probleem ja ma siiralt loodan, et järgmistel parlamendivalimistel ongi see üks põhiteema, kus erakonnad hakkavad võistlema meetmetega sündimuse parandamiseks," sõnas Eamets.

Kuigi tehnoloogia ja automatiseerimine aitavad majandusel vähema tööjõuga toime tulla, ei asenda see inimesi kultuuri kandjatena. "Eesti keele säilimiseks on vaja ikkagi inimesi, kes seda räägiksid," nentis Eamets.

Ka sisseränne on Eametsa hinnangul vaid ajutine leevendus. "Kogemused näitavad, et sisserändajad võtavad kiiresti omaks kohaliku madala sündimuskäitumise ning kaugemalt tulijate tööhõive on sageli madal," sõnas Eamets.

Tulevikku vaadates soovitas Eamets kaaluda Soome mudelit, kus sotsiaalhoolekandesse värvatakse ja koolitatakse töötajaid sihtriikidest, nagu näiteks Tai, õpetades neile enne keel selgeks.

"Päris ilma rändeta Eesti tõenäoliselt hakkama ei saa," lausus Eamets.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese võrra vähem kui aasta varem. Lisaks negatiivsele loomulikule iibele pöördus esialgsetel andmetel negatiivseks ka rändesaldo – registreeritud rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.