Ettevalmistustega seotud ametnike sõnul koostatakse vastumeetmeid selleks, et anda Euroopa liidritele mõjuvõimu otsustavatel kohtumistel USA presidendiga sel nädalal Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil.

Koos püütakse leida kompromiss, mis väldiks sügavat lõhet lääne sõjalises liidus, kuna see kujutaks endast eksistentsiaalset ohtu Euroopa julgeolekule.

Tollide nimekiri koostati juba eelmisel aastal, kuid peatati, et vältida täiemahulist kaubandussõda. Selle taasjõustamist arutasid pühapäeval EL-i 27 suursaadikut koos niinimetatud survestamisvastase instrumendiga (ACI).

Trump, kes on nõudnud Taanilt luba Gröönimaa kontrolli alla võtmiseks, lubas laupäeva õhtul kehtestada 1. veebruariks kümneprotsendilised tollid kaupadele Ühendkuningriigist, Norrast ja kuuest EL-i riigist, kes saatsid sel nädalal Arktika saarele vägesid sõjaväeõppuseks.

"Kui see jätkub, on käepärast selged vastumeetmete instrumendid... Trump kasutab puhtalt maffiameetodeid," ütles aruteluga kursis olev Euroopa diplomaat. "Samal ajal tahame avalikult kutsuda üles rahule ja anda talle võimaluse olukorrast väärikalt väljuda."

"Sõnumiks on... piits ja präänik," lisasid nad.

Prantsusmaa on kutsunud blokki üles vastama ACI-ga, mida pole alates selle vastuvõtmisest 2023. aastal kunagi kasutatud. Tööriist sisaldab investeerimispiiranguid ja võib piirata teenuste eksporti, näiteks neid, mida pakuvad EL-is USA suurtehnoloogiafirmad.

Pariis ja Berliin koordineerivad ühist vastust ning nende rahandusministrid kohtuvad esmaspäeval Berliinis enne reisi Brüsselisse, et kohtuda oma Euroopa ametivendadega, ütles Prantsuse ministeeriumi abi.

Kuigi paljud teised EL-i liikmesriigid on avaldanud toetust uurimaks, kuidas ACI-d saaks USA vastu rakendada, kutsus enamik üles dialoogile Trumpiga enne otseste vastumeetmete ähvarduste esitamist, ütlesid aruteludega kursis olevad diplomaadid Financial Timesile.

"Me peame pingeid maha võtma," ütles teine EL-i diplomaat.

Sammuna vastumeetmete suunas teatasid Euroopa Parlamendi suurimad fraktsioonid sel nädalavahetusel, et lükkavad edasi kavandatud hääletuse meetmete üle, mis oleksid vähendanud EL-i tolle USA kaupadele osana eelmisel aastal sõlmitud kaubandusleppest.

Trump, kes viibib Šveitsi foorumil kolmapäeval ja neljapäeval, peab eraviisilisi kõnelusi Euroopa liidritega, sealhulgas Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, lisaks osalemisele laiemas arutelus Ukrainat toetavate lääneriikide vahel.

"Me tahame teha koostööd ja meie ei ole need, kes otsivad konflikti," ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.

Lääneriikide riiklikud julgeolekunõunikud kohtuvad Davosis esmaspäeva pärastlõunal. Kõnelused pidid algselt keskenduma Ukrainale ja käimasolevatele rahuläbirääkimistele Venemaa sissetungi lõpetamiseks, kuid need on ümber korraldatud, et anda aega Gröönimaa kriisi arutamiseks, ütlesid kaks ettevalmistustega kursis olevat ametnikku.

"Trumpi ähvardused õigustavad kindlasti ACI kasutamist, kuna see oleks õpikunäide survestamisest," ütles kolmas Euroopa ametnik.

Ametnikud aga leiavad, et vastumeetmetega peaks ootama kuni 1. veebruarini, et näha, kas Trump on huvitatud taganemisest.

Euroopa ametnikud ütlesid, et loodavad, et nende vastumeetmete ähvardused suurendavad USA-s parteideülest survet Trumpi tegevuse vastu ja viivad selleni, et ta taganeb oma tollilubadusest.

"See on juba olukord, mis ei luba enam kompromisse, sest me ei saa Gröönimaad üle anda," ütles neljas Euroopa ametnik. "Mõistlikud ameeriklased teavad samuti, et ta on just avanud Pandora laeka."

Pühapäeval ütles USA rahandusminister Scott Bessent, et Euroopa on liiga nõrk, et tagada Gröönimaa julgeolekut ning keeldus taganemast USA nõudmisest võtta strateegiliselt oluline saar oma kontrolli alla.

"President usub, et tõhustatud julgeolek pole võimalik ilma, et Gröönimaa oleks osa USA-st," ütles Bessent NBC Newsile.