Radev, kes pidi peamiselt esindusfunktsiooniga ametit pidama 2027. aasta jaanuarini, lubas esitada lahkumisavalduse konstitutsioonikohtule teisipäeval. Avalduse rahuldamise korral asendab teda novembris toimuvate presidendivalimisteni asepresident Iliana Iotova.

Radev on suhtunud skeptiliselt Bulgaaria hiljutisse otsusesse liituda euroalaga ning väljendanud Ukraina sõja osas Kremli-meelseid seisukohti. Ta valiti esimest korda presidendiks 2016. aastal ning 2021. aastal valiti ta teiseks ametiajaks.

Tema poliitilised ambitsioonid on kasvanud ning ta on juba pikalt vihjanud võimalusele luua oma erakond.

Tagasiastumine, mida riigis laialdaselt oodati, toimub keset poliitilist kriisi – Bulgaaria liigub nelja aasta jooksul juba kaheksandate parlamendivalimiste suunas. Killustunud parlamendi tõttu pole järjestikused valimisvõitjad suutnud saavutada enamust ega moodustada püsivaid koalitsioone.

Viimane koalitsioon pidas vastu ligi aasta, kuni protestid uue riigieelarve ja lokkava korruptsiooni vastu sundisid valitsuse detsembris tagasi astuma.

Valimised toimuvad eeldatavasti lähikuudel.

"Radev on oodanud võimalust saada n-ö päästjaks kaosest," ütles Sofias asuva Demokraatia Uurimiskeskuse vanemteadur Tihomir Bezlov.

Siiski nendivad analüütikud, et vaatamata rahva toetusele ei saavuta Radev uut parteid luues ja valimistel kandideerides tõenäoliselt absoluutset enamust.

Bulgaaria konsultatsioonifirma Market Links eelmisel nädalal avaldatud üleriigiline küsitlus näitas, et Radevit usaldab 44 protsenti ja ei usalda 34 protsenti vastanutest.

Market Linksi tegevdirektori Dobromir Živkovi hinnangul koguks Radev parlamendivalimistel tõenäoliselt 20–35 protsenti häältest ja peaks otsima koalitsioonipartnerit. Selleks võiks osutuda reformimeelne partei PP-DB.

Tõenäoliselt on PP-DB jaoks aga vastuvõetamatu Radevi Kremli-meelne vastuseis sõjalise abi saatmisele Ukrainasse. Samuti võib komistuskiviks saada tema skeptilisus euro suhtes, millega Bulgaaria 1. jaanuaril liitus.