Mart Arusoo transpordiametist ütles, et plastijäätmeid bituumeni asemel kasutades saaks lüüa mitu kärbest ühe hoobiga. Ühelt poolt saaks väiksema keskkonnajalajälje, teisalt ei pea välismaalt kallist bituumenit sisse ostma ja kolmandaks saaks ümbertöödelda plasti, mis muidu läheks põletusse.

"Põhimõtteliselt on meie eesmärk asendada mingi osa asfaltsegus olevast bituumenist plastiga. Bituumenit on asfaltsegus keskeltläbi viis protsenti. Kui me sellest viiest protsendist suudaksime omakorda viis protsenti asendada, siis võttes aluseks Eesti keskmised mahud – Eestis toodetakse aastas keskmiselt 1,2 miljonit tonni asfaltsegu –, tähendab see kuskil 60 000 tonni bituumenit," rääkis Arusoo.

"Kui suudame sellest 60 tonnist viis protsenti asendada, siis see on juba kolm tonni plasti ja selle kolme tonni bituumeni, mille me ära jätame, tänane turuväärtus on üle kahe miljoni," lisas Arusoo.

Asfaldi jaoks oluline bituumen on see sügis läinud märksa kallimaks, lisas ta.

"Bituumeni hind käitub vastavalt nafta hindadele ja kogu maailmapoliitikale, samamoodi nagu kütus bensiinijaamades. Viimase kahe nädalaga on bituumeni tonnihind tõusnud kuskil 550 euro pealt 700–750 euroni ehk päris märgatav hinnatõus. Seda, mis ta siin järgmise paari nädala jooksul veel teeb, ei oska ette ennustada," rääkis ta.

Osati on bituumen kallis ka seetõttu, et sel aastal tarnib bituumenit Eestisse ainult üks ettevõte – Leedus asuv Poola Orlen. Veel enne sõda tuli valdav osa bituumenist aga üldse Valgevenest või Venemaalt. Arusoo rääkis, et kuni bituumeni hind püsib kõrge, võib olla ka mõistlik plastijäätmeid kasutada.

"Praegu me oleme võtnud, et see plasti hind võiks olla suurusjärgus 100–200 eurot tonn. Kui bituumen nüüd sellesse hinnaklassi langeb, siis jääb plasti mõttekus tõesti väikseks. Nii kaua, kui bituumeni hind on kõrgem ja plasti hind odavam, võiks see mõistlikkus ikkagi jääda. Seda me soovime aga kogu selle uuringu käigus teada saada: kogu selle plastisisendi majanduslikku väärtust, voogusid ja seda, mis mahtudes seda plasti üldse võiks Eestisse tulla, mida asfaltsegudes kasutada," rääkis transpordiameti ekspert.

Transpordiameti projekt kestab 2029. aasta alguseni ning seire jätkub veel viie aasta jooksul. Projekti maksumus on ligi 800 000 eurot koos käibemaksuga ning seda rahastab riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifond.