Viimaste prognooside kohaselt kohaselt sai Iotova presidendivalimiste pühapäeval toimunud teises voorus umbes 58 protsenti häältest. Opositsiooni esikandidaat Andrei Gjurov kogus umbes 39 protsenti häältest.

Iotova kuulutas ööl vastu esmaspäeva võitu presidendivalimistel. Iotova ütles valimisvõitu välja kuulutades, et tema sõnum keskendus sissetulekutele, rahule ja riiki ees ootavatele väljakutsetele.

Gjurov kinnitas ajakirjanikele, et aktsepteerib valimistulemust, ta rõhutas, et ühtsuse poole püüdlemine on oluline.

"Oleme loonud tugeva vundamendi, millele saame edasi ehitada," ütles Gjurov.

Iotova on endine ajakirjanik ja europarlamendi saadik, Gjurov aga pankur ja endine ajutine peaminister.

Esimeses voorus sai Iotova veidi alla 35 protsendi häältest ja opositsiooni kandidaat Gjurov veidi alla 32 protsendi. Vooru valimisaktiivsus oli aga rekordiliselt madal ehk vaid 23 protsenti.

Teise vooru valimisaktiivsus ennustakase tõusvat umbes 27 protsendini.

Asepresident Iotova astus presidendiametisse jaanuaris pärast seda, kui tema eelkäija Rumen Radev loobus presidendiametist, et kandideerida riigi parlamendivalimistel. Radev on alates maikuust riigi peaminister.

Ajalooliselt Venemaaga lähedane Bulgaaria on oma suhtumises Kremlisse endiselt sügavalt lõhestunud. Iotova toetab dialoogi Kremliga ja on vastu sõjalise abi andmisele Ukrainale. Opositsiooni kandidaat Gjurov esindab läänesõbralikumat suunda ja on avaldanud toetust Ukrainale.

Iotova kaotus oleks lisaks Kremlile olnud löök ka peaminister Radevile, kes on nõudnud dialoogi Venemaaga. Iotovast on nüüd saamas Bulgaaria esimene ametisse valitud naispresident.

Sofias hääletanud 64-aastane õpetaja Krassimira Kostova ütles, et tuli hääletama, kuigi talle kandidaadid ei meeldi.

"Mulle ei meeldi kumbki, aga mind ei rõõmusta ka viimastel aastatel hoogustunud kommunismi tagasitulek. Seepärast tulingi valima," põhjendas õpetaja.

Pensionil olev 67-aastane insener Petar Doitšinov rääkis, et jättis esimese vooru vahele, sest oskas oodata teist vooru.

"Hääletasin väiksema kurjuse poolt, sest kumbki kandidaat ei vasta minu nägemusele demokraatiast," sõnas insener.

Presidendi roll on Bulgaarias peamiselt tseremoniaalne, kuid valimisi peetakse mõõdupuuks suhtumisel Venemaasse ja Ukrainas toimuvasse sõtta.

Mustal merel on droonirünnakud tabanud mitmeid tsiviilaluseid, mistõttu Bulgaaria on pidanud korraldama oma rannikul korduvalt merepäästeoperatsioone.

Peaminister Radev on öelnud, et rünnakud tunduvad olevat Venemaa huvides ja kutsunud Venemaa suursaadiku vestlusele. Valitsus on siiski keeldunud Venemaad avalikult süüdistamast. Venemaa teemal vaikimist on oma valimiskampaanias kritiseerinud Gjurov.

"Venemaa peab oma agressiooni lõpetama, et saaks astuda järgmisi samme. Ütleme kõva häälega välja selle riigi nime, kust need ohud lähtuvad," ütles Gjurov televisioonis üle kantud valimisväitluses.

Iotova on öelnud, et rahu on võimalik saavutada ainult läbirääkimiste teel.

"Lisaraha valamine Ukrainale ja uute täiustatud relvade andmine toob kaasa vaid täiendavaid purustusi ja surma mõlemal poolel," sõnas Iotova.

Sotsioloog Boriana Dimitrova hindas uudisteagentuurile AFP, et esimese vooru valimisaktiivsus jäi madalaks, kuna Iotova võitu peeti iseenesestmõistetavaks.