Samas näitab Narva kolledži üliõpilase Anastasшia Vorobiova kogemus, et C1-taseme saavutamine on võimalik ka siis, kui eesti keele õpingutega alustada alles pärast Eestisse kolimist.

C1-tase on midagi enamat kui hea grammatika

Selle aasta kolmandas kvartalis osales C1-taseme eesti keele eksamil üle Eesti 358 inimest, kellest 105 ehk 29,3 protsenti saavutas nõutud tulemuse. Narvas oli eksaminande 67, kuid eksami sooritas neist vaid kümme - see teeb läbivuseks 14,9 protsenti. Narva tulemus jäi seega märgatavalt alla Eesti keskmise.

Haridus- ja noorteameti (harno) õppekvaliteedi osakonna juhataja Maiki Udam rõhutab aga, et umbes 30-protsendiline läbivus on C1-taseme eksami puhul aastate jooksul tavapäraseks kujunenud tulemus. Tema sõnul ei saa C1-eksami tulemusi võrrelda madalamate keeleoskustasemetega: mida kõrgem on nõutav tase, seda keerulisemaks muutub eksam ning seda väiksem on tavaliselt edukalt sooritajate osakaal.

Ka Narva kolledži õppejõu Inguna Joandi sõnul ei tähenda B2-tasemelt C1-le liikumine lihtsalt seda, et inimene õpib juurde grammatikat või uusi sõnu. Muutub see, millistel teemadel ja kui põhjalikult peab inimene suutma eesti keeles arutleda.

"C1 eeldab väga laia silmaringi. Inimene peab olema kursis sellega, mis toimub Eestis, millised on erinevad seisukohad ja kuidas maailmas toimuvat mõtestatakse. Ta peab oskama oma mõtteid eesti keeles väljendada," selgitab Joandi.

B2-tasemel suudab inimene tema hinnangul juba üsna vabalt suhelda, kuid tema keelekasutus võib olla piiratud tuttavamate olukordade ja teemadega. C1 eeldab märksa suuremat paindlikkust: kandidaat peab suutma arutleda ka teemadel, millega ta igapäevaelus tingimata kokku ei puutu.

Narvas tegutseva keeltekooli B-Lingua juht ja eesti keele õpetaja Darja Berestova kirjeldab üleminekut B2-tasemelt C1-le suure hüppena. Tema sõnul sõltub palju ka sellest, millise tulemusega inimene B2-eksami sooritas. Kui inimene sai B2-eksamil napilt nõutud tulemuse, näiteks 61 punkti, on vähetõenäoline, et ta suudab juba järgmisel kevadel C1-eksami edukalt sooritada. Kui tulemus oli aga üle 80 punkti, on edasiliikumise võimalused tema hinnangul märksa paremad. Berestova hinnangul võib C1-eksamiks valmistumine nõuda 200–250 kontakttundi.

Keelekeskkonda tuleb Narvas vahel ise luua

Üks raskusi, millele mõlemad Narva õpetajad tähelepanu juhivad, on vähene võimalus kasutada eesti keelt väljapool õppetundi. Berestova sõnul ei pruugi igapäevane keelepraktika olla piisav, et jõuda C1-tasemele, ning Narvas tuleb sageli eraldi otsida võimalusi eestikeelseks suhtluseks. Ta võrdleb olukorda Tartu ja Viljandiga, kus eesti keeles suhtlemiseks ning eestikeelsetel üritustel osalemiseks on tema hinnangul rohkem võimalusi. Ka igapäevane suhtlus ei pruugi pakkuda piisavalt keerulist keelekasutust. Inimene võib tavapärastes olukordades hakkama saada, kuid C1 nõuab oskust arutleda, põhjendada ja analüüsida.

Joandi arvates ei saa keelekeskkonna puudumist siiski võtta põhjusena, miks keelt mitte kasutada. Kui sobivaid suhtlusvõimalusi napib, peab õppija neid ise otsima.

"Narvas öeldakse sageli, et siin ei ole eestikeelset keskkonda. Aga siis peab inimene selle endale ise looma. On televisioon ja raadio. Igas asutuses võib leida kellegi, kes oskab eesti keelt. Tuleb lihtsalt ületada see piir ja hakata temaga eesti keeles rääkima," soovitab Joandi. Tema sõnul ei tohiks õppija piirduda üksnes kursuse ja õpikutega. Keeleoskust aitavad arendada ka ajaleheartiklid, raadio, loengud ja muud eestikeelsed materjalid.

Päheõpitud tekstist eksamil ei piisa

Õpetajate sõnul võib C1-eksamil saada takistuseks ka see, et kandidaat valmistub liiga kitsalt – õpib selgeks tüüpilised väljendid ja tekstid, kuid ei oska neid ootamatus olukorras kohandada. Joandi sõnul tuleb seda ette eriti siis, kui inimesel puudub oskus luua sidusat teksti isegi oma emakeeles. Sellisel juhul võib õppija hakata eksamiks valmis vastuseid pähe õppima.

"Need tekstid võivad olla struktuurilt õiged, aga eksamil vaadatakse, kuidas inimene suudab konkreetses olukorras iseseisvalt toime tulla. Kui ta räägib ainult päheõpitud fraasidega ega suuda oma mõtet vabalt selgitada, on see probleem," ütleb Joandi. Üheks keerulisemaks kohaks peab ta suulise eksami esimest ülesannet, kus kandidaat peab esitama etteantud teemal ettekande. Joandi sõnul hakkavad mõned eksaminandid rääkima iseendast või oma tööst, kuigi ülesanne eeldab avalikku esinemist. Kandidaat peab kujutlema, et tema ees on kuulajad, ning üles ehitama oma kõne vastavalt sellele olukorrale.

Ka Berestova sõnul valmistab kandidaatidele raskusi see, et C1-eksamil tuleb keelt kasutada paindlikult. Lisaks grammatikale ja sõnavarale on vaja tunda fraseoloogiat ja kõnekeelseid väljendeid ning osata märgata keelelisi nüansse.

Harno esindaja Maiki Udami sõnul on C1-eksami keerulisemateks osadeks sageli just kirjutamine ja rääkimine, sest nendes tuleb kandidaadil ise teksti luua. Lugemis- ja kuulamisülesannetes saab toetuda etteantud materjalile, kuid kirjutamisel ja rääkimisel tuleb oma keeleoskust iseseisvalt rakendada.

Berestova sõnul võib eksamil otsustavaks saada ka üks või kaks punkti. Ta on kokku puutunud kandidaatidega, kellel jäi läbimiseks vajalikust tulemusest puudu väga vähe.

Ettevalmistuse juures kerkib ka küsimus õppematerjalide kättesaadavusest. Berestova hinnangul on harno avalikus keskkonnas C1-eksamiks valmistumiseks liiga vähe praktilisi näidisülesandeid ning õpetajad peavad sageli ise eksami formaati jäljendavaid ülesandeid koostama. Ta peab mõistlikuks, kui avalikult oleks kättesaadav rohkem terviklikke eksamikomplekte. Berestova hinnangul võiks õppijatel olla võimalus harjutada vähemalt kaheksa kuni kümne viimaste aastate eksamikomplekti põhjal. Nii saaks harjutada lisaks üksikutele keeleoskustele ka eksami ülesehitust ja ajakasutust.

Joandi nõustub, et eksamiformaadiga harjutamiseks võiks materjale rohkem olla, kuid juhib tähelepanu sellele, et õppematerjale üldiselt on palju. Ta julgustab kasutama ajalehti, artikleid ja raamatuid ning harjutama nende põhjal oma mõtete väljendamist.

Harno esindaja Maiki Udam selgitas, et näidismaterjalide eesmärk on tutvustada kandidaadile ülesannete tüüpe ja raskusastet, mitte tegelikku eksamit kopeerida. Udami sõnul uuendab harno materjale perioodiliselt, kuid eesti keel ei muutu nii kiiresti, et vanemad näidised oma väärtuse kaotaksid.

Eksamitöid kontrollitakse anonüümselt

Küsimusele, kas Narva kandidaatidel võib olla spetsiifilisi probleeme, vastas Joandi, et eksamitööde põhjal ei saa selliseid järeldusi teha. Kirjalikud tööd on anonüümsed - hindajad näevad vaid eksamikoodi, mitte inimese nime ega elukohta. Seetõttu ei tea nad, kas kontrollitav töö kuulub Narvas, Tartus või Tallinnas elavale inimesele.

Udam rõhutas, et kirjalikke töid hindavad kaks sõltumatut hindajat. Kui nende hinnangutes on oluline erinevus, kaasatakse kolmas hindaja. Hindamise ühtlustamiseks korraldatakse ka hindajate standardiseerimiskoolitusi.

Udam juhib tähelepanu ka sellele, et osa inimesi käib eksamil korduvalt, kuid nende tulemus ei pruugi katsete vahel paraneda. Eksami eesmärk ei ole inimese keelt õpetada, vaid hinnata, kas tema keeleoskus vastab C1-tasemele.

Uue korra kohaselt tuleb alates 2027. aastast kolmanda ja järgmiste eksamikatsete eest tasuda. Udami sõnul võib see vähendada nende inimeste arvu, kes tulevad eksamile iga kolme kuu tagant, ilma et nende keeleoskus oleks vahepeal märgatavalt paranenud. Täpne tasu rakendumise aeg ja tingimused sõltuvad kehtestatud korrast.

Anastasiia õppis eesti keelt suuresti iseseisvalt ja sai C1 teisel katsel

Et C1-tasemeni jõudmiseks ei pea tingimata olema aastaid eestikeelses koolis õppinud, näitab Narva kolledži üliõpilase Anastasiia Vorobiova kogemus. Anastasiia kolis Ukrainast Eestisse umbes neli aastat tagasi. Eesti keelt hakkas ta õppima pärast siia saabumist ning on sellega tegelenud veidi üle kolme aasta. Ta on hariduselt õpetaja ja mõistis, et C1-taseme tunnistus on talle Eestis töötamiseks vajalik.

Pärast B1-taseme kursuse läbimist ja eksami sooritamist jätkas ta suuresti iseseisvalt. Õppimiseks kasutas ta muu hulgas Youtube'i kanalit Videoõps, erinevaid õpikuid ja grammatikamaterjale. Ta luges raamatuid, alustades lihtsamatest ja liikudes keerulisemate tekstide juurde. Narva raamatukogust laenutas ta ka ingliskeelsete raamatute eestikeelseid tõlkeid.

Esimesel C1-eksami katsel ta läbi ei saanud. Anastasiia tunnistab, et ei olnud selleks veel piisavalt valmis. Tema sõnul ei piisa C1-tasemel ainult grammatikast: tuleb osata oma mõtteid vabalt väljendada ja rääkida väga erinevatel teemadel. Teiseks katseks valmistus ta juba Narva kolledžis. Talle oli abiks ka keelesõbra programm, mille kaudu leidis ta eestlasest vestluspartneri. Nad rääkisid kord nädalas eesti keeles. Anastasiia sõnul aitas see tal saada rohkem keelepraktikat ja arendada grammatikateadmisi. Sõnavara oli ta aga suuresti omandanud iseseisvalt raamatute, filmide ja videote abil. Kõige keerulisemaks pidas ta kuulamisülesannet, kus tuli jälgida pikemat loengut, keskenduda, teha märkmeid ja hiljem kuuldut edasi anda. Ta üllatus positiivselt, et sai kirjaliku osa eest oodatust parema tulemuse.

Vorobiova ei pea C1-taseme tunnistust siiski märgiks, et keeleõpe on lõppenud. Ta jätkab eesti keele õppimist, sest alati on võimalik areneda. "Ärge õppige keelt ainult eksami pärast. Oluline on mõista, miks teil seda vaja on, ja tunda keele vastu huvi," soovitab Anastasiia teistele keeleõppijatele.