ERR Gröönimaal: kohalikud suuremat sõjalist kohalolu ei taju
Gröönimaalased on oma hinges läbi elamas tormi, mille sarnast nad ei mäleta, kuid Nuukis inimesed sõjaväe suuremat kohaolekut ei taju. ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel koos võttetiimiga viibib praegu Gröönimaal ning uuris, kuidas kohalikud ähvarduste laine all vastu peavad.
Laupäevane meeleavaldus Nuukis oli pretsedenditu oma suuruses.
"Mõtle veel. Mõtle tuhat korda. Arvesta Gröönimaa inimestega. Arvesta rahuga Gröönimaal ja ka maailma teistes kohtades," vastas Nuuki elanik Cecil küsimusele, millise sõnumi sooviks ta Donald Trumpile saata.
ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel oma ajakirjaniku karjääri jooksul käinud sõdades ja kajastanud revolutsioone ning meeleavaldusi, kus vastaspooleks on olnud Taliban Afganistanis, Saddam Husseini režiim Iraagis, Janukovitš ja Putin Ukrainas, Vene-meelne režiim Armeenias, kuid nüüd on ta Gröönimaal koos protestijatega, kes avaldavad meelt USA vastu ja mure on ühine.
"Ehkki Nuukis on silmnähtavalt tugev enamus Donald Trumpi vastu, on ka neid, kes teda toetavad. Näiteks Ida-Gröönimaa väiksemates asulates, kus inimesed tunnevad, et neid on maha jäetud. Neil ei lähe hästi ja nad nõuavad muutusi ja nad usuvad, et Donald Trump tooks neile need muutused," lausus Kannel.
Ajal, kui NATO ja Euroopa Liit teevad avaldusi, elavad gröönlased suure küsimärgi otsas. Kõik käib üle nende peade.
"Meie peamine sõnum on, et keegi ei taha saada uuesti koloniseeritud. Meid on varasemalt juba koloniseeritud ja tuleb teine imperialist siia ja koloniseerib meid. Seda ei saa juhtuda," sõnas Nuuki elanik Kaali.
"Ma loodan, et nad suudavad Gröönimaad kaitsta, sest ma ei taha olla ameeriklane," ütles Nuuki elanik Nukappiaaluk.
USA on heitnud Taanile ette, et see ei suuda kaitsta Gröönimaad Venemaa ja Hiina laevade eest. Põhja-Gröönimaal töötav Michael ütles, et pole selliseid laevu kunagi näinud.
"Ma ei tea, kus nad selle kõik võtavad. Ma pole neid kunagi näinud, ma pole neist kunagi kuulnud ja meie valitsus räägib sama asja," ütles Gröönimaa elanik Michael.
Mitu riiki on Gröönimaale saatnud oma sõdureid, kuid arvuliselt näpuotsaga.
Liitlaste kohalolu Nuuk kuidagi ei taju. Nuuki sadamas on kaks Taani sõjalaeva, kuid kohalikud teavad, et suuremal neist kahur ei tööta ja laev tegeleb valdavalt päästetöödega.
"Ma pole siin ühtegi (sõdurit - toim) näinud. Ei. Sõdureid on nii vähe, ma ei tea, millega nad tegelevad. Me oleme neist kuulnud, me oleme neid meedias näinud ja uudistes," lausus Nuuki elanik Aqqalu.
Donald Trumpil on õnnestunud tollidega ähvardades liitlaste seas juba segadust tekitada. Taani jääb võib-olla lõpuks ikkagi üksi.
"Siin on meil probleemid, et me ei saa USA-le vastu. Me ei saa vastu sellisele sõjalisele jõule, me ei saa teha midagi," sõnas taanlane Anders.
"Ja mis tüüpi tulevikule me vastu läheme, kui laseme Trumpil sedasi kiusata, nagu ta seda teeb," lausus Nuuki elanik Ole.
Kui tugevalt on tajutav Taani sõjaväe kohaolu Nuukis?
"Me teame, et nad on kohal, kuid tavaliselt me ei näe neid linnas. On sõjalaevad ehk mingi kohalolek ikkagi on ja on alati olnud," lisas Ole.
Praeguses olukorras tahaks armee kohalolekut rohkem näha ja kohe suurelt.
"Osa probleemist on see, et keegi ei taha olukorda eskaleerida, aga ma usun, et et nad on olemas, kui on vaja," sõnas Ole.
Nuukis asuv Arktika Ühendväejuhatus, kus töötab umbes 80 inimest, sõjaväelast ja tsiviilisikut, kommentaare ei jaganud.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera", "Välisilm"








