Elektri hind on viimasel ajal väga kõrge, sest ilm on külm ja tuulevaikne. Enefiti energiakaubanduse juhi kohusetäitja Tiit Hõbejõgi sõnas, et ka edaspidi on oodata pigem kõrgemaid hindu, kuid olulist tõusu ette näha ei ole.

"Kui me vaatame lähipäevi, siis külm ja tuulevaikne ilm püsib, mis tähendab, et kõrged elektrihinnad – tavapärasest kõrgemad, vahemikus 150 kuni 200 eurot megavatt-tunni kohta – võiksid püsida ka edaspidi. Nädalavahetusel läheb prognoosi järgi küll oluliselt külmemaks, aga kuna nädalavahetusel tarbimine langeb, siis me ei näe, et hind võiks oluliselt tõusta, vaid see püsib ikkagi samas vahemikus," lausus Hõbejõgi.

Ka gaasi hind on teinud külmade ilmadega seoses hüppe ning on viimase kahe aasta kõrgeimal tasemel. Vanad gaasielektrijaamad, mis mitmel pool Balti riikides endiselt töötavad, mõjutavad Hõbejõe hinnangul samuti hindu.

"Täna ongi tegelikult gaasijaamad need, mis suuresti meie hinda määravad. Tarbimine on hetkel kogu Baltikumi peale kokku hästi kõrge – 5000 megavati juures – ja see tähendab, et lõpliku hinna tegijad on kindlasti gaasijaamad. Kuna gaasi hind on kõrgemaks läinud, siis see mõjutab loomulikult otseselt ka elektri enda hinda," sõnas Hõbejõgi.

Hetkel imporditakse elektrit maksimummahus ka Soomest, kus Hõbejõe sõnul on ülekandevõimsus üle 1000 megavati. Samuti on põlevkivijaamad endiselt aktiivselt töös, kuigi Auvere põlevkivielektrijaam on hetkel remondis.

Ilmastiku tõttu pole aga päikesepargid eriti tootlikud, kuid alates märtsist on oodata paremaid tingimusi ja hinna langust.

"Praegusel ajal, kui päikesepaneelid on lumekatte all, ei tule sealt mitte midagi. Aga kui paneelid on puhtad ja päikest paistab, siis hakkab päikesetoodang ka järjest tõusma. Kevade hakul ongi see hetk, kus toodang võiks hakata suurenema," selgitas Hõbejõgi.

"Praegusel hetkel on tuul ja taastuvad energiaallikad turul väiksema osakaaluga, kuna meil on olnud pigem tuulevaiksemad ilmad. Kuna tarbimine on hästi kõrge, siis talvisel perioodil peavad enamiku toodangust tagama ikkagi fossiilsed jaamad. Sellest me hetkel ei pääse, aga kui me võtame Baltikumi kokku, siis aasta algusest on põlevkivi andnud peaaegu 40 protsenti, tuul 35 protsenti ja kõik muu moodustab ülejäänu."

Vaadates hindade volatiilsust, on lähipäevadel hinnad üle 400 euro, kuid hommikul ja öösel langevad need taas 100 euro juurde. Hõbejõe sõnul tasakaalustaksid akupargid hindade hüppelist kasvu ja langust.

"Mida rohkem akuparke tuleb, seda rohkem hakkavad need mõju avaldama ka n-ö järgneva päeva elektrihinnale. Kolmapäev on suurepärane näide sellest, kuidas päeva esimeses pooles saaks hommikutundidel 100 euroga akud täis laadida ja juba ennelõunal ligi 400-eurose hinnaga tühjaks laadida. Mida rohkem akusid tuleb, seda stabiilsemad võiksid hinnad olla ja loomulikult võiksid sellest oluliselt võita ka lõpptarbijad," lausus Hõbejõgi.

Hõbejõe hinnangul võiksid akud, mida praegu suure tempoga ehitatakse, turule tulla juba paari aasta pärast.