Euroopa Kontrollikoda järeldas kaheksat suurt Euroopa taristuprojekti analüüsides, et just Rail Baltic on tänaseks kõige enam kallinenud. Veel 2020. aastal prognoositi, et Rail Baltic läheb täismahus maksma 5,8 miljardit eurot.

"Nii pandeemia, sõda, kallinenud energiahinnad ja ka tarneraskused mõjutavad seda ja ilmselgelt ei ole vähenenud Rail Balticu puhul ka ebakindluse foon. See kõik mõjutab seda tõenäolist hinda. Kui me räägime esimesest etapist, mida nüüd tõenäoliselt proovitakse või plaanitakse valmis saada 2030. aastaks, siis ainuüksi esimese etapi maksumus jääb üle 15 miljardi euro. Ka see on oluliselt kallinenud, aga praegune hinnang kogumaksumusele tõesti küünib peaaegu 24 miljardi euroni," lausus Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus.

Esimeses etapis rajatakse kahe rööpmepaari asemel vaid üks ja tehakse muidki kärpeid. Rail Baltic Estonia juhi Anvar Salometsa sõnul oli raudtee kallinemine teada kaks aastat tagasi, mida kinnitas vastav Baltimaade riigikontrollide aruanne. Salomets kinnitas, et Eesti ehitab oma trassilõigu tähtajaks valmis.

"Selgelt peavad kõik eeldused sada protsenti olema täidetud. Ma ei räägi siin ainult rahastamise eeldusest, vaid ka sellest, et mitmed ehitusõiguse eeldused - ennekõike Lõuna-Pärnumaaga seonduvalt - peavad samamoodi õnnestuma. Ütleme, et ajaaken füüsilise ehitamise tarbeks on ikkagi ütlemata kompresseeritud," ütles Salomets.

Rail Balticu Eesti osa rajamisele kulub igal aastal umbes pool miljardit eurot. Taristuminister Kuldar Leis ütles, et rahastus on olemas nii praegu kui ka 2028. aastal algaval uuel Euroopa Liidu eelarve peroodil.

"See on ka selline mõistlik lagi, mis tempoga töötada. Siin mõni kuu tagasi tuli Euroopa Komisjon välja oma järgmise eelarveperioodi projektiga, kus on kaks korda rohkem rahastust taristu teemadele, kui seni oli, mis tähendab seda, et kui me täna ehitame sellises tempos, nagu on kokku lepitud, siis me kindlasti selle rahastuse saame," lausus Leis.

Leisi sõnul tuleb kiirraudtee rahastusest jätkuvalt 80 protsenti Euroopa Liidust ja meie osalus on 20 protsenti.

Leedus ehitus sujub, kuid Lätis võib tähtaeg kuni viie aasta võrra venida

Ka Läti valitsus loodab endiselt, et Rail Balticu põhitrass saab valmis aastaks 2030. Samas kinnitas opositsiooni kuuluv Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni juht Andris Kulbergs Riigikogu liikmetele, et tähtaeg võib koguni nelja-viie aasta võrra venida.

45 kilomeetri pikkusel lõigul Lätis võetakse põhitrassi rajamiseks maha metsa ja Iecava logistikakeskus peaks varsti saama päris valmis. Probleemid on aga mujal. Kogu Balti riike läbiva Rail Balticu trassi kõige keerulisem osa on Leedus 1,5 kilomeetri pikkuse silla ehitus üle Nerise jõe ja seal käib töö hoogsalt.

Järgmine keeruline lõik on aga Riia. Kuigi on kokku lepitud, et esimeses etapis kiirrong Läti pealinna ei jõua, tuleb Daugava jõgi siiski ületada. Pisike sillajupp praeguse raudteesilla kõrval Riia kesklinnas on valmis, edasi ehitamiseks aga pole raha.

Üks koalitsiooni osapool - Roheliste ja Talurahva Liit - nõuab, et prokuratuur selgitaks, kes vastutab sellise tee rajamise eest eikuhugi. Ekspertide arvates tuleb Rail Balticu logistika Riias varem või hiljem niikuinii lahendada, sest Läti pealinn pole Salaspils. Riiast Eesti poole jäävat osa ministrite sõnul küll projekteeritakse, kuid ehitamiseks raha pole.

Läti transpordiminister Atis Švinka ei osanud "Aktuaalsele kaamerale" öelda, millal valitsus selless osas midagi otsustab. Räägitud on PPP-mudelist, kuid huvilisi pole avalikkusele teada.

"Projekt oleks võinud olla kindlamates kätes, järelevalve võinuks olla tõhusam. Kuid oleme rööbastel. Meil kõigil on aeg-ajalt rahapuudus, kuid selle saame lahendatud. Igal Balti riigil on oma plaanid. Lätis räägime PPP-mudelist, kuid kuulujutud, et me Eesti suunda ei ehita, ongi ainult kuulujutud. On ju selge, et meil on seda ühendust vaja. Mitte ainult selleks, et elanikud saaksid sõita üksteise juurde, vaid meil on vaja ka teed NATO partnerite Soome ja Rootsini," ütles Läti peaminister Evika Silina.

Rail Balticu projekti kallinemine on olnud meeletu - esialgsete arvutustega võrreldes ligi 300 protsenti ja Euroopa Kontrollikoja liikmete arvates muutub projekt järjest segasemaks.