"Praktilisest ehituslikust vaatenurgast ei näe ma praegu olemasoleva rahastamise juures mingit võimalust Rail Balticu esimese etapi valmimiseks 2030. aastaks," ütles Dzelme kolmapäeval Läti Televisiooni hommikusaates, mida vahendas Läti rahvusringhäälingu uudisteportaal LSM.lv.

Ta tõi välja, et esimese ehitusfaasi valmimise prognoosi saab teha siis, kui on selge, millal ja kui palju raha on selleks olemas. Raudtee esimene faas tähendab ühe rööpapaariga ühendust Balti riike Poolaga ühendaval trassil.

"See ei lähe sujuvalt ja ilusti. Kuidas see saab sujuvalt ja ilusti minna, kui raha pole? Me saame edasi liikuda tempos, mida meile antav raha võimaldab. See projekt maksab raha," rääkis Dzelme.

Ta tõi ka välja, et Rail Balticu esimese etapi projekt plaanitakse Lätis ümber teha.

"Ümberprojekteerimine ei tulene mitte ainult vajadusest vähendada raudteeinfrastruktuuri ehituse ulatust, vaid ka vajadusest vähendada kulusid," ütles Dzelme.

Ümberprojekteerimine võib maksta umbes kaheksa miljonit eurot, kuid tema sõnul peaks see säästma 100–200 miljonit eurot.

Māris Dzelme prognoose kommenteeris hiljem ka Läti transpordiminister Atis Švinka. Ministri sõnul on EDzL-i ülesanne keskenduda ehitusele, mitte spekuleerida projekti esimese etapi tähtaegade üle. 

Küsimusele, kas ta tunnistab, et Rail Baltic ei pruugi 2030. aastaks valmis saada, vastas Švinka, et Dzelme märkused peegeldavad isiklikku arvamust. 

"Jätkan ametlikele dokumentidele toetumist. On olemas valitsuskabineti otsused, mis sätestavad, et projekt tuleb viia ellu 2030. aastaks. Samuti on olemas kõigi kolme Balti riigi ühine kohustus. Need on keerulised eesmärgid ning vajaliku rahastuse tagamine on keeruline," ütles Švinka. 

Švinka sõnul on poliitilisel tasandil otsused langetatud ning tema kohustus on teha kõik endast olenev, et tagada projekti elluviimine, vahendas BNN.