Eelnõu algatasid koalitsiooni saadikud ja selle mõte on muuta presidendivalimiste korda nii, et presidendikandidaatide registreerimine toimuks varem ja nii jääks rohkem aega kandidaatide tutvustamiseks.

Eelnõu on riigikogus esimese lugemise juba läbinud. Isamaa ja Sotsiaaldemokraadid lisasid eelnõule ettepanekud muuta valimiskogu koosseisu nii, et suureneks omavalitusi esindavate valijameeste arv.

Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt ütles, et see annaks omavalitsustele suurema võimaluse presidendivalimistel kaasa rääkida.

Hääletus jäi viiki viis poolt ja viis vastu.

"Ta läheb algatatud kujul, kuna meie ettepanek toetust ei leidnud. Saalis kindlasti seda hääletatakse, sest ettepanek sai ju viis poolthäält. Täpselt sama oli ka meie teise erakonna poolt esitatud ettepanekuga, mis suurendas ka valijameeste arvu. Nii, et suures saalis tuleb huvitav seis," ütles Kütt.

Keskerakond küll toetab teiste opositsioonierakondade ettepanekuid, kuid ei välista, et tuleb peagi taas põhiseaduse muudatuse plaaniga presidendi otsevalimisest.

"See on selline samm demokraatia suunas, aga tegelikult laiemas pildis see seda sisu ei muuda. Tegelikult Keskerakonna seisukoht on alati olnud see, et oleks vaja otsevalimisi, et rahvas valiks presidenti," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Koalitsioonierakondadesse kuuluvad põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg (Eesti 200) ja Pipi-Liis Siemann (RE) ütlevad, et valijameeste arvu valimiskogus võiks üle vaadata küll, kuid mitte enne tänavu toimuvaid riigipea valimisi.

"Meil on väga suured omavalitsused ja on jätkuvalt ka väikesed maaomavalitsused. Neid selliselt grupitada konkreetsetesse... Kui palju siis ühest või teisest... See on minu arvates päris keeruline. Me peame seda tegema enne järgmisi ja mitte eelseisvaid presidendivalimisi kindlasti," sõnas Siemann.

"Need küsimused, milles riigikogus esindatud erakonnad on kokku leppinud presidendi valimiste tähenduses, nendes me saame võidukalt finišisse purjetada. Täna ilmnes, et siiski on mõned momendid, mida osad tahaksid veel," lisas Ando Kiviberg.

Eelnõu teine lugemine on planeeritud jaanuari lõppu.