"See pilt, mis ees vaatab, on väga keeruline," märkis minister. "Meil riik ei suuda pikemas perspektiivis seda kulude väga stabiilset tõusu üksinda ära katta, see läheb lihtsalt väga, väga kulukaks ja minu ülesanne ja minu vastutus on see arutelu siia tuua," ütles Terras enda algatatud transpordireformi kommentaariks.

Terras on kriitiline seni kehtinud korra suhtes, öeldes, et tasuta maakonnaliinide ühistranspordi eksperiment oli viga. Terras tõi esile, et kui 2018. aastal oli riigipoolne panus 20 miljonit, siis tänaseks on see peaaegu neljakordistunud. "Sõitjate panus on kolmandiku võrra väiksemaks jäänud ja see lihtsalt ei ole jätkusuutlik," ütles ta.

Minister selgitas, et edasiliikumiseks on kolm rasket valikut: "Üks on see, et me riigieelarvest maksame iga aasta seda kinni. Teine on see, et me vähendame liinivõrku ja kolmas on see, et me suurendame omaosalust". Ta lisas, et liinivõrgu kokkutõmbamine on kõige kehvem valik, sest "seda sa ei taasta."

Terras kaitses ka piletitasu kehtestamist laiemale ringile: "Tasuta asja tegelikult ei ole olemas". "Tasuta teenuse puhul on, ei ole tegemist kliendiga, et kui sul on inimene, kes selle eest maksab kas või natukene, on ta klient, see loob hoopis teistsuguse pildi sellest asjast," lausus Terras.

Buss, mis üldse kohale ei tule, on palju valusem omaosalusest, võttis Terras kokku hajaasustuse bussiliinide problemaatika.

Rääkides põllumajandussektori olukorrast, möönis Terras, et põllumeeste mure on väga tõsine ja ta jagab seda muret. Ta selgitas, et praegune pingeallikas on Euroopa Liidu järgmine rahastusperiood, kus riigil on suurem roll raha jagamisel.

Minister rõhutas, et see raha peab jõudma sihtotstarbeliselt tootjateni, mitte kaduma muudesse riiklikesse projektidesse. "See peab põllumeestele minema selleks, et me suudaksime tagada Eestis toidujulgeolekut ja selleks, et me saaksime seda süsteemi edasi arendada, ning et meie põllumajandusel oleks võimalus konkureerida teiste turgudega".

Toidujulgeoleku varude kohta märkis minister, et süsteem on hetkel killustunud ja varude keskus võiks kuuluda regionaalministeerimi alla. Vastates kriitikale varude nappuse kohta, selgitas ta: "Koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga töötati välja kriisipoodide mehhanism, mille kaudu siis kasutada ka nii-öelda kommertsvarusid kriisiolukorras ja nende varudega suudame enda rahvastikku ära toita vähemalt 30 päeva".

Siiski rõhutas Terras, et sellest üksi ei piisa: "Meil peavad olema võimekad tööstused, kes suudavad jahvatada seda jahu, võimekad tööstused kes suudavad seda toitu teha". Ta lisas hoiatavalt: "See olukord, millest me praegu hüpoteetiliselt räägime ja see mure, et meil ei ole kriisivarusid rahvast toita – see võib saada reaalsuseks ja seda olukorda me ei taha tekitada".

Eesti 200 madala reitingu - alla kahe protsendi - ja sisemiste arutelude kohta sõnas Terras, et reitingute järgi ei saa elada, aga seni, kui on olemas meeskond, siis erakond elab.

Võimaliku erakonna nimevahetuse kohta märkis minister: "Ma ainult nimevahetusse ei usu. Juhul kui on võimekus panna sisse ka teine käik poliitiliselt ja enda ideid tugevamalt välja tuua. Aga nimevahetus võib olla kasulik, sest teiste erakondade nimed on lineaarsemalt seotud maailmavaatega".

Erakonna juhi vahetuse teemal leidis ta, et pigem on mõistlik seda teha varem kui augustis, et oleks pikem ettevalmistus riigikogu valimisteks. "Mina olen Kristina Kallase meeskonna liige, erakonna sees on talle poolehoid, ta suudaks erakonna valimistele viia," sõnas Terras. Ise on ta nõus juhiks kandideerima, kui Kallas talle ettepaneku teeb. "Siis saame seda arutada," ütles Terras.

Oma poliitilise tuleviku võttis Terras kokku tõdemusega: "Poliitikaga ei alga ega lõppe elu, et ma arvan, et elame-näeme".