Konkurentsiamet tegi mullu novembris Eleringile ettekirjutuse, kuna ameti hinnangul oli Elering piiranud elektriturul kasutatavate riskimaandusinstrumentide kasutamist viisil, mis ei vasta Euroopa Liidu kehtivatele reeglitele. Täpsemalt piiras Elering elektriturul kauplejate pikaajalisi ülekandeõigusi ehk FTR-e Eesti ja Läti vahel, põhjendades seda elektrisüsteemi normaalseisundi säilitamise vajadusega.

Konkurentsiamet aga leidis, et see ei vasta Euroopa Liidu reeglitele ning tegu ei olnud esimese korraga, kui amet Eleringi tähelepanu sellele juhtis. Ettekirjutuse täitmiseks sai Elering mullu aega 1. detsembrini.

Nüüdseks on asjalood arenenud nii kaugele, et Elering on konkurentsiameti ettekirjutuse kaevanud kohtusse.

Kohtumenetlus on pooleli, ütles ERR-ile konkurentsiameti energiateenistuse juhataja Marilin Tilkson.

Elering ütles, et kohtusse mindi seetõttu, et nad ei nõustu konkurentsiameti väitega, et Elering on põhjendamatult piiranud pikaajalisi ülekandeõiguseid ehk FTR-e. 

Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp selgitas ERR-ile, et tegu põhimõttelise vaidlusega, mis puudutab kogu Euroopa elektriturgu.

"Elering tegutseb FTR-ide müümisel ja haldamisel Euroopa-üleselt kokkulepitud reeglite ja praktikate järgi, mida järgivad ka teised Euroopa süsteemihaldurid. Seetõttu ei ole see üksnes Eesti-sisene vaidlus, vaid puudutab kogu Euroopa elektriturul kehtivaid põhimõtteid ja vastutuse jaotust," lausus Sapp.

Sapi sõnul on FTR-ide piiramise teema olemuselt põhimõtteline ning taandub küsimusele, kes kannab elektriliini katkestuste korral riski müüdud FTR-ide eest – kas seda peaks katma elektri lõpptarbija läbi võrgutasu või peab risk jääma FTR-ide ostjate kanda, nagu on praktika kogu Euroopa turul.

Seetõttu soovibki Elering kohtu kaudu õigusselgust, mis oleks kooskõlas Euroopa süsteemihaldurite ühiselt kujundatud põhimõtetega, märkis ta.

"Ebaselgus FTR-e puudutavate reeglite osas on mõistlik viia võimalikult väikseks, kuna muidu võib elektri lõpphind tarbijale kujuneda ülemäära kalliks läbi samade riske mitmekordse sisse hinnastamise erinevate turuosaliste poolt," lausus Sapp.

Lihtustatult öeldes müüb Elering nende instrumentidega turuosalistele ette ära tulevikus tekkiva ülekoormustulu. Kuid ülekoormustulu tekib üksnes siis, kui ühendus Läti või Soomega pidevalt töötab. Katkestuste tõttu laekub Eleringile vähem raha, kui oli instrumente müües teada ja seega pole Eleringil turuosalistele edasikandmiseks raha.

Kui kaua kohtul otsustamiseks aega läheb, pole praegu teada.

Konkurentsiameti esindaja ütles ERR-ile, et mullusele ettekirjutusele tuli algatus ametist endast ning et selle taga ei olnud mõni turuosaline.

Konkurentsiametilt nõudis Eleringi ettekirjutuse asjas hiljuti selgitust ka riigikogu liige Rain Epler (EKRE), kellele amet vastas, et nad on oma seisukohta, et pakkumispiirkonna piiril ei tohi FTR-e piirata talitluskindluse piiridesse jäämise tagamiseks, kommunikeerinud Eleringile juba mullu juulis teise järelevalvemenetluse raames tehtud otsustes. Otsused ise on tunnistatud avaliku teabe seadusele tuginedes aga ainult asutusesiseseks kasutamiseks.

Kaks nädalat enne ettekirjutuse tegemist tegi konkurentsiamet Eleringile samas asjas ettekirjutuse hoiatuse. Kuivõrd Elering tähtajaks midagi ei muutnud, tegi amet ettekirjutuse.

Konkurentsiamet tuvastas turuteadete järgi, et Elering piiras alates 2025. aasta veebruarist igakuiselt ning korduvalt pikaajalisi ülekandeõiguseid Eesti–Läti pakkumispiirkondade piiril talitluskindluse piiridesse jäämise klausli ehk Euroopa Komisjoni määruse alusel.

Nord Pooli erakorraliste turuteadete platvormil avaldatud teadetes tõi Elering 2025. aastal 34 korral piiramise põhjuseks plaanilised hooldustööd ning ühel korral rikke.

FTR on Euroopa elektriturul kasutatav riskimaandamisinstrument, mis võimaldab elektrimüüjatel ja teistel turuosalistel kaitsta end hinnakõikumiste eest erinevate hinnapiirkondade vahel.

FTR-e pakutakse ja hallatakse kõigis Euroopa riikides süsteemihaldurite poolt ühtsete Euroopa Liidu reeglite alusel. Eestis korraldab FTR-ide oksjoneid ja haldust Elering, lähtudes Euroopa turureeglitest ja väljakujunenud praktikast.

Konkurentsiameti energiaturgude osakonna tiimijuht Armin Ilisson ütles mullu novembris ERR-ile, et riskimaandamise instrumentide põhjendamatu piiramine võib otseselt mõjutada hulgiturul kauplejaid, kaudselt võib see mõjutada hulgiturukauplejate ehk elektrimüüjate pakutavaid fikseeritud hindadega lepinguid ja nende jätkusuutlikust, kuna hulgiturul kauplejad kasutavad fikseeritud lepingute pakkumiseks antud finantsinstrumente.