"Arvestades kalavarude seisu, saab sellel aastal Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel püüda rohkem koha ja haugi, kuid vähenevad latika ja ahvena püügimahud," nentis regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.

"Ahvena kvoot langeb peaaegu 50 protsenti 450 tonnile aastas ja põhjuseks on see, et paar järelkasvupõlvkonda on meil puudu ja see hakkab kohe kvoote mõjutama," sõnas Tuus.

Hoolimata sellest, et eelmisel aastal püüti ahvenakvoodist 71 protsenti, tähendab kvoodi vähendamine Peipsi Kalurite Liidu sõnul, et edaspidi on kaluritel raskem teha püügiplaane. Samuti võib liidu hinnangul tõusta ahvena hind ligi 50 protsenti ja väheneb ka selle eksport.

"Umbes 90 protsenti ahvena kvoodist, mis kutselised kalurid püüavad, läheb riigist välja ja kui me selle turu kaotame, siis see mõjub kaluritele pärast ikkagi tagasi," ütles Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse liige Aivo Kähr.

"Ehkki ahvena kvoot on väiksem, vaatame me teatud püügiaegadel mehed ja püügiplaanid üle. Täna me veel ei taha öelda, et me kedagi koondama hakkame," sõnas Kähr.

Kähri sõnul tegid nad ministeeriumile ettepaneku ka harrastuskalurite päevakvooti vähendada, kuid ministeeriumi sõnul saavad hobikalurid ka edaspidi 15 kilo kala päevas püüda nii nagu varasemalt.

Nii on hoolimata külmast ilmast Peipsi järvele tulnud rohkelt hobikalureid, kes jätkavad püüki samal viisil.

"Mina ei tunne midagi. Viis kilo võib-olla vähem piisab praadimiseks või kassile andmiseks," arvas harrastuskalur Julia. "Aga vot lätlastele, kes tulevad nii kaugelt siia, et midagi püüda – nemad saavad seda kala oma maal ära müüa, nii et nemad hakkavad võib-olla vähem sõitma. Ja need külalistemajad, mis meil siin on, kaotavad selle rahavoo."

"Me kuulsime, et sellest järvest saab suuri kalu. Meie ei ole kahe päeva jooksul midagi saanud. Peamine on olla sõpradega, rääkida nendega keset järve," lausus hobikalur Leedust Kestas.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi sõnul seiravad nad ka hobikalurite tegevust. Kvootide osas on aga peale sõja algust Ukrainas muutunud suhtlus Venemaaga minimaalseks ja puudutabki vaid kvoote ja püügirežiimi. Samuti ei tehta enam koostööd järelevalve osas.

"Miks me üldse nendega läbi räägime – kui me seda ei teeks, oleks see meile oluliselt kahjulikum. Kui igaüks iseseisvalt varusid majandaks, oleks meil ühe-kahe aasta pärast see järv kalast tühi. Me näeme, et see neid ikkagi distsiplineerib," lisas Tuus.