Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 29. jaanuaril kell 20.00:

- Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki;

- Venemaa tappis droonirünnakuga Zaporižžja oblastis kolm inimest;

- Zelenski ja Macron leppisid kokku lennuki- ja raketitarnetes;

- Ukraina avaldas video 2025. aasta droonirünnakutest Venemaa lennukitele;

- Zelenski sõnul valmistavad venelased ette uut rünnakut Ukraina vastu;

- Šmõhal: Kiievis on elektrita 610 000 inimest;

- USA pealäbirääkijad ei osale Ukraina-Vene kõneluste järgmises voorus;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 830 sõdurit.

Trumpi väitel lubas Putin talle, et Venemaa ei ründa nädala jooksul Kiievit ega teisi Ukraina linnu

"Ma palusin president Putinit isiklikult mitte tulistada Kiievit ja ja teisi linnu ning asulaid nädala jooksul. Ja ta nõustus seda tegema," rääkis Trump. 

Trump ei täpsustanud, millal või kuidas ta selle palve Putinile edastas. Samuti ei täpsustanud ta, millisest kuupäevast peaks väidetav paus algama. Seni ei ole olemas mingeid märke, mis viitaks, et Venemaa kavatseks Ukraina linnade pommitamise lõpetada.

Ukrainat ähvardab 30-kraadine pakane

Ukraina riiklik ilmateenistus prognoosis neljapäeval lähipäevadeks temperatuuri järsku langust ajal, mil Kiiev püüab kiiresti taastada kütte- ja elektriteenuseid ning president Volodõmõr Zelenski hoiatas uute Venemaa rünnakute eest energiataristu vastu.

Ukraina meteoroloogiakeskuse teatel võib öine temperatuur 1. kuni 3. veebruarini langeda riigi mõnes osas lausa 30 miinuskraadini.

Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki

Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki Su-34, väidavad Ukraina meediakanalid viitega Vene sõjakorrespondentide teadetele.

Sellest kolmapäeva õhtul teatanud sõjauudiste veebisait Militarnyi.com, viitas Venemaa propagandistide sotsiaalmeedias avaldatud teadetele, kuid lisas, et see vajab täiendavat kontrollimist. Arvatavalt hukkusid lennuki mõlemad meeskonnaliikmed. 

Vene ründelennuki allatulistamist kinnitavad siiski ka mitmed avaandmete analüüsiga tegelevad sotsiaalmeediakontod. "Su-34. Muide, me tulistasime selle alla. Ootame kindralstaabi teadet. See on see, mis lendas pool tundi tagasi Mustal merel," seisab Telegrami kanali Oko Gora sõnumis, teatas väljaanne Dialog.ua.

Ründelennuk Su-34 on üks peamisi lennukitüüpe, mida Venemaa kasutab Ukraina territooriumile suunatud rünnakute ajal liugpommide kohaletoimetamiseks.

Väidetavalt maksab üks selline lennuk umbes 34 miljonit dollarit.

❗️Russian channels are claiming that today a Russian fighter-bomber Su-34 was shot down by a Ukrainian Patriot SAM system near Snake Island. The crew was killed. pic.twitter.com/lZzEiIKkkr

— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) January 28, 2026

Su-34 allatulistamine toimub Ukrainale tehtavate õhurünnakute intensiivsuse järsu suurenemise ajal. 2025. aasta oktoobris suurendas vaenlane märkimisväärselt liugpommide kasutamist. Kuu jooksul heitsid okupandid Ukraina kaitseväe positsioonidele ja rindejoone linnadele üle 5328 juhitava pommi.

Venemaa tappis droonirünnakuga Zaporižžja oblastis kolm inimest

Vene relvajõud tapsid ööl vastu neljapäeva Ukraina Zaporižžja oblastis korraldatud droonirünnakuga kolm inimest ja tekitasid vigastusi veel kolmele, teatasid oblasti kuberner ja hädaabiteenistus neljapäeval.

Rünnakus hukkusid kaks naist vanuses 26 ja 50 ning 62-aastane mees, teatasid Ukraina päästeteenistus, lisades, et üks eramu hävis õhurünnakus ja veel mitu sai kahjustada.

Hädaabiteenistused postitasid Telegrami sõnumsiderakendusse fotosid tuletõrjujatest, kes võitlevad maatasa tehtud hoone juures möllava tulekahju ga.

Kokku on Venemaa viimase 24 tunni jooksul teinud 34 asulale selles piirkonnas 841 rünnakut, ütles kuberner Ivan Fedorov.

Vene väed okupeerivad suuri alasid Zaporižžjas ja on seal viimasel ajal seal rindel edasi tunginud.

Ukraina õhuvägi teatas neljapäeval, et Venemaa lasi öösel välja 105 drooni, millest 84 tegi Ukraina õhutõrje kahjutuks.

Venemaa ründas droonidega ka uuesti sadamalinna Odessat, põhjustades seal ühes tööstusrajatises suure tulekahju, teatas kuberner Oleh Kiper sotsiaalmeedias.

Kiperi sõnul said rünnakus kahjustada laod, tootmishooned ja veoautod, lisades, et ükski inimene viga ei saanud.

Odessa linn ja seda ümbritsev oblast on viimastel kuudel olnud vene rünnakute korduvaks sihtmärgiks, kuna Moskva soovib suurendada survet Ukraina meretranspordile kättemaksuks Kiievi rünnakute eest Venemaa vahet sõitvatele tankeritele.

Kiperi sõnul tõusis teisipäeva öösel Odesale toimunud rünnaku hukkunute arv neljani, pärast seda, kui eakas mees suri haiglas saadud vigastustesse.

Zelenski ja Macron leppisid kokku lennuki- ja raketitarnetes

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäevast pärast vestlust Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, et Ukraina saab peagi Prantsusmaalt täiendavaid generaatoreid ning sel aastal on oodata uusi lennukite ja õhutõrjerakettide tarneid.

"Muidugi arutasime, kuidas tugevdada meie energiaalast vastupidavust. Lähitulevikus saab Ukraina Prantsusmaalt generaatoreid. Samuti on sel aastal oodata Prantsuse lennukite, õhutõrjesüsteemide rakettide ja lennukipommide lisatarneid," sõnas Zelenski pärast kõnelusi.

Samuti andis Ukraina riigipea Macronile ülevaate olukorrast rindel ja Venemaa kaotustest.

Ukraina president tänas oma Prantsuse kolleegi kaastundeavalduse eest seoses Venemaa rünnakutega tsiviilelanike vastu, mille hulgas Harkivi oblastis toimunud reisirongi ründamisega.

Zelenski ja Macron arutasid ka diplomaatilisi pingutusi, mille hulgas kohtumisi Abu Dhabis ja võimalikke tulevasi ettevõtmisi.

"Käsitlesime ka vastutegevust Venemaa varilaevastikule. Emmanuel rääkis asjakohasest seadusandlikust tööst ja me loodame olulistele otsustele," sõnas Zelenski.

Omalt poolt kirjutas Macron pärast vestlust sotsiaalmeedias, et Prantsusmaa ja selle partnerid on mobiliseeritud Ukrainat energiasektoris aitama.

"Pärast Prantsusmaa kaaseesistumisel toimunud juhtivate tööstusriikide ühenduse G7+ kohtumist saadetakse Ukrainale generaatoreid, et aidata elanikkonnal talv üle elada. Prantsusmaa seisukoht on selge ehk me toetame Ukrainat nii kaua kui vaja, et ta suudaks end kaitsta ja tõrjuda Venemaa peetavat agressioonisõda," rõhutas Macron.

J'ai échangé à l'instant avec le Président @ZelenskyyUa.

L'attaque d'hier contre un train de passagers dans la région de Kharkiv est inacceptable.

La France condamne avec la plus grande fermeté les frappes russes contre les civils et contre les infrastructures énergétiques.…

— Emmanuel Macron (@EmmanuelMacron) January 28, 2026

Prantsusmaa president mõistis suurima otsustavusega hukka Venemaa rünnakud tsiviilelanike ja energiataristu vastu ning nimetas hiljutist rünnakut reisirongile Harkivi oblastis vastuvõetamatuks.

Macron kinnitas veelkord, et Ukraina võib tahtekoalitsiooni raames Prantsusmaale loota.

"Jätkame tööd tingimuste loomiseks õiglase ja püsiva rahu jaoks, mis tagab Ukraina ja Euroopa julgeoleku. Arutasime eelmisel nädalal Abu Dhabis alanud läbirääkimiste edenemist. Jõudsime ühisele järeldusele, et eurooplased peavad olema täielikult kaasatud aruteludesse, mis neid otseselt puudutavad," lisas Macron.

President Macron pidas varem jaanuaris kinniseid konsultatsioone parlamendierakondade esindajatega seoses mitme tuhande Prantsuse sõduri võimaliku paigutamisega Ukrainasse pärast rahulepingu sõlmimist.

Ukraina avaldas video 2025. aasta droonirünnakutest Venemaa lennukitele

Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) avaldas kolmapäeval videoülevaate erioperatsioonide keskuse Alfa eelmisel aastal läbi viidud kaugmaa droonirünnakutest, millega hävitati enam kui miljardi dollari väärtuses Venemaa sõjalennukeid.

"Vaenlane on harjunud tundma end sügaval tagalas turvaliselt. Välja arvatud Alfa erivägede jaoks, pole vahemaa enam ammu oluline," kirjutas SBU sotsiaalmeedia postituses.

Lisatud videod kujutavad FPV-droonide filmitud kaadrid enne Vene lennukite tabamist sõjalennuväljadel.

Ukraine's SBU said its Alpha unit struck five Russian military airfields in 2025 using long-range drones, destroying 15 aircraft that Russia can no longer put into the air. The SBU said confirmed hits included 11 fighters and bombers, three helicopters, and one transport plane.… pic.twitter.com/7kPjrqnA21

— NOELREPORTS (@NOELreports) January 28, 2026

SBU andmetel hõlmasid rünnakud 11 hävituspommitajat, kolme helikopterit ja ühte transpordilennukit, millega kahjude kogusumma ületab miljard dollarit.

SBU rünnakud on suunatud ka Venemaa sõjaväe teiste võimete hävitamisele – eelmisel nädalal hävitati Ukraina mereväe ja SBU ühise rünnakuoperatsiooni käigus Taganrogis asuvas suures droonitehases mitu tootmishalli. Atlant Aero tehas tootis muuhulgas drooniosi ja sõjatehnikat, sealhulgas Venemaa kurikuulsat drooni Molnija – odavat fikseeritud tiibadega varitsevat ründemoona, mida Venemaa väed rindel laialdaselt kasutavad.

Teade, mis kinnitas rajatise tootmisvõimsuse kahjustumist, avaldas merevägi 16. jaanuaril pärast seda, kui SBU oli rünnakust juba kolm päeva varem teatanud.

Zelenski sõnul valmistavad venelased ette uut rünnakut Ukraina vastu

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval oma õhtuses pöördumises, et luureandmete kohaselt valmistab Venemaa ette järjekordset ulatuslikku rünnakut.

"Teame, et venelased valmistavad ette uut rünnakut – meie luure viitab sellele. Nüüd peavad Ühendriigid, Euroopa ja kõik meie partnerid mõistma, kuidas see diskrediteerib diplomaatilisi läbirääkimisi," ütles Zelenski.

Riigipea märkis, et kui Vene rünnakud jätkuvad ja pealetungid kestavad, siis on inimestel raske tunda, et diplomaatia on konstruktiivne ja suudab tulemusi pakkuda.

"Igaüks, kes tõeliselt rahu soovib, peab mõtlema, kuidas tagada, et venelased ei valmistuks uuteks massilisteks rünnakuteks, vaid sõja lõpetamiseks. Maailmal on võim see teoks teha. Me peame seda võimu lihtsalt kasutama – rahu nimel. Tänan kõiki, kes lähenevad olukorrale just nii," ütles president.

Pärast 24. jaanuari laiaulatuslikku Venemaa õhurünnakut on Kiievis endiselt elektrita 88 000 perekonda.

Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohusetäitja Jevhen Hmara kandis presidendile ühtlasi ette rindel ja agressorriigi territooriumil läbi viidud erioperatsioonidest.

"Kindralmajor Hmara esitas ettekande, mis keskendus eelkõige Ukraina Julgeolekuteenistuse lahingutegevusele. See hõlmas nii rinnet – eelkõige meie üksuse Alfa tegevust – kui ka julgeolekuteenistuse täiesti õigustatud tegevust agressorriigi territooriumil vastusena kõigile rünnakutele ja kogu Vene kurjusele, mis on meie maale tulnud," märkis Zelenski.

Riigipea rõhutas, et jätkub uute julgeolekuteenistuse operatsioonide planeerimine, mis muudavad sõja käiku.

"Määrasime kindlaks ka ülesanded sanktsioonipoliitika tugevdamise valdkonnas – see on Ukraina riikliku julgeoleku tugevdamise oluline osa. Olen meie eriüksuste üle uhke," lisas president.

Šmõhal: Kiievis on elektrita 610 000 inimest

Venemaa õhurünnakutest tingitud elektrikatkestuste tõttu oli kolmapäevaõhtuse seisuga Kiievis elektrita 610 000 tarbijat, teatas energiaminister Denõss Šmõhal.

"Olukorrast seoses elektriga: võimsusdefitsiit püsib. Tänase õhtu seisuga on Kiievis vooluta 610 000 tarbijat. Viisime läbi Kiievi ja piirkonna hajutatud tootmisvõimsuste üksikasjaliku auditi. Potentsiaal on märkimisväärne," sõnas Šmõhal.

Minister rõhutas, et ülesanne on kiirendada energiaobjektide kasutuselevõttu, milleks on juba olemas järkjärgulise käivitamise graafik.

Ukraina jätkab aktiivselt rahvusvahelise abi otsimist. Šmõhali sõnul pakuvad generaatoreid 16 partnerriiki.

"Euroopa Liidust ja Jaapanist on juba kohale toimetatud 437 generaatorit. Oodata on veel üle 500, millest suur osa on juba teel. Saabuvad ka jõutrafod, kusjuures aktiivset abi osutavad Holland, Soome, Läti, Aserbaidžaan ja Leedu. Kokku on oodata 52 trafot," ütles energiaminister avaldades tänu kõigile partneritele, kes Ukraina energiasektorit toetavad.

President Volodõmõr Zelenski tõdes õhtuses pöördumises samuti, et kütteolukord on praegu kõige keerulisem Kiievis.

"Olukord on praegu kõige raskem Kiievis ja eelkõige kütte osas. Samuti on suuri probleeme elektriga. Kiievile appi on toodud meeskonnad paljudest meie piirkondadest ehk praktiliselt kogu riigist, mille hulgas rinderajoonidest, kes on valmis aitama," ütles Zelenski.

President avaldas tänu Ukrzaliznõtsjale (Ukraina Raudtee), teistele riigiettevõtetele ja erasektorile inimeste toetamise eest.

"Siseministeerium pakub sooja toitu Kiievi linnaosades, kus seda vajatakse. Ainuüksi viimase ööpäeva jooksul sai Kiievis sooja toitu 6200 ja Kiievi oblastis 22 000 inimest. Oleme valmis seda abi vajadusel laiendama," sõnas president.

USA pealäbirääkijad ei osale Ukraina-Vene kõneluste järgmises voorus

Ukraina sõja lõpetamiseks peetavate läbirääkimiste järgmine voor toimub ilma USA peamiste läbirääkijate Steve Witkoffi ja Jared Kushnerita.

"Eelmise nädala lõpus toimus Araabia Ühendemiraatides kohtumine, mis minu arvates oli esimest korda mitme aasta jooksul kolmepoolse iseloomuga ja hõlmas USA kohalolekut. Kohal olid Jared ja Steve Witkoff ning samuti Venemaa ja Ukraina esindajad. Sel nädalal oli plaanis jätkata läbirääkimisi selles küsimuses kahepoolses formaadis. Võimalik on USA kohalolek, kuid need ei ole seal Steve ja Jared," sõnas USA välisminister Marco Rubio kolmapäeval senati välissuhete komitee istungil, kus arutati peamiselt olukorda Venezuelas.

USA välisminister oli varem kolmapäeval öelnud, et Ameerika Ühendriigid mängivad Ukraina julgeolekugarantiide pakkumisel võtmerolli, millesse on aktiivselt kaasatud ka Euroopa.

Vastates senaatorite küsimustele, märkis Rubio, et julgeolekugarantiide osas valitseb üldine konsensus Euroopa vägede väikese kontingendi – peamiselt prantslaste ja brittide – võimaliku paigutamise suhtes koos Ühendriikide toetusega.

Minister ütles, et tulevasi julgeolekugarantiisid Ukrainale toetavad Ühendriigid, kuid kohapeal saavad viibida vaid Euroopa väed. Rubio hinnangul on USA osalus ise samas tõeline julgeolekugarantii, sest ilma Washingtoni toetuseta poleks Euroopa vägede paigutamisel Ukrainasse mingit mõtet.

Minister toonitas, et Ameerika julgeolekumehhanism ongi tegelikult julgeolekugarantii.

Rubio kinnitas samas, et ei pisenda tõsiasja, et mõned Euroopa riigid on valmis pärast sõda vägesid Ukrainasse saatma, kuid ilma Ameerika julgeolekumehhanismita poleks sel tähtsust. Rubio sõnul on põhjus selles, et Ühendriikide liitlased ja partnerid ei ole viimase 20–30 aasta jooksul oma kaitsevõimesse piisavalt investeerinud.

"Loodetavasti see nüüd muutub," märkis minister.

Samas ei täpsustanud Rubio, mida USA julgeolekugarantii mehhanism täpselt endas kätkeb.

Rubio sõnul on Donetski oblasti kontrolliga seotud territoriaalküsimused endiselt punktiks, milles tuleb sõja lõpetamiseks kokku leppida. Ühendriikide välisminister nimetas küsimust väga keeruliseks. Väidetavalt on USA seadnud kokkuleppe Venemaa nõutud Donbassi üle eeltingimuseks oma julgeolekugarantiide andmiseks Ukrainale.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 830 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 237 400 (võrdlus eelmise päevaga +830);

- tankid 11 613 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 23 965 (+7);

- suurtükisüsteemid 36 733 (+20);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1629 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1288 (+2);

- lennukid 435 (+1);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 118 679 (+955);

- tiibraketid 4205 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 76 190 (+88);

- eritehnika 4053 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.