Elektri hind oli Eestis pühapäeval taas väga kõrge, ulatudes tippajal pea 400 euroni megavatt-tunnist. Lähipäevadel leevendust näha pole, kuid veidi peaks aitama Auvere elektrijaama hooldustööde lõppemine umbes nädala pärast.

Pikemas vaates on Eestil vaja aga rohkem kohapealseid tootmisvõimsusi, et hind püsiks stabiilsena. 

Elektrihinna on lakke löönud juba nädalaid kestnud väga külm ilm ja tuulepuudus.

"Seda mitte ainult Eestis, aga kogu piirkonnas, Baltikumis ja Soomes samamoodi. Homme on hind seal 315 eurot megavatt-tunni kohta päeva keskmise hinnana ja sellest kõrgemal oli hind viimati 2024. aasta jaanuari alguses," ütles ERR-ile Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson.

"Meil on päris palju hooneid, mis kasutavad ka soojuspumpasid või siis kasutavad elektrikütet ja kõikide nende jaoks on tarvis elektrienergiatoidet, mis omakorda tähendab seda, et meie riigis ja ka naaberriikides Lätis ja Leedus on tarvis väga palju elektrienergiat. Aga paraku meil ei ole nii suures koguses seda soodsat elektrienergiat," selgitas TTÜ energeetikaprofessor Igor Krupenski.

Soome ja Eesti vahelistest Estlinki merekaablitest saame Krupenski sõnul praegu kätte maksimumi.

Samas on osa Eesti enda tootmisvõimsusest väljas, kokku umbes 560 megavati ulatuses. Auvere elektrijaam jääb veel vähemalt nädalaks planeerimata hooldusesse. Probleeme on ka Eesti elektrijaama kahe energiaplokiga.

"Praegusel ajal iga megavatt tegelikult loeb. Teinekord siin see hinnavahe võib tekkida väga väikesest kogusest. Hind võib olla 100 eurot kõrgem või 100 eurot madalam. Auvere kindlasti aitaks ka," sõnas Allikson.

Krupenski lisas, et tihtipeale elektrijaam ise ei küsi, millal hooldust tehakse.

"Kui mõni seade, näiteks soojusvaheti või mõnu muu seade, läheb rivist välja, siis on tarvis see remont planeerida, aga samas peab arvestama sellega, et kui meie riigi tippkoormus on kuskil 1500 megavatti elektrienergiat ja Auvere koormus on kuskil 300, see on üks viiendik, siis loomulikult ta kõvasti mõjutab ka meie elektrienergiasüsteemi toimimist," lausus Krupenski.

Krupenski sõnul näitab igatalvine kõrge elektrihind, et Eesti pole viimase 15 aasta jooksul elektrienergia tootmisesse eriti investeerinud.

Energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti (RE) sõnul aga kiireid lahendusi pole, kuid kohapealseid tootmisvõimsusi on tõepoolest rohkem vaja.

"Ka päikesejaam aitab talvel külma ilmaga. Tuul kindlasti aitab kaasa. Modernsed gaasijaamad aitavad kaasa. Nii, et mida rohkem ja mida kiiremini me suudame kohapealset tootmist rajada, seda parem on meil ka hinnatase. Kui nendele investeeringutele on vastuseisu seal kohapealsel poliitilisel tasandil tuuleparke luua, eks me siis peame aktsepteerima ka kõrgemaid hindu," ütles Sutt.